13.12.2019

Sõõrik, tervitused kodust. Käpik (endise nimega Kohuke) tervitab ka.

Uskumatu, et juba ongi aasta möödas. Aastaga on väga arast kassipoisist saanud nooo natuke vähem arg kassihärra. Järjekindlalt oleme tal sabas käinud, mänginud ning paitanud ning vähehaaval muutub ta aina julgemaks. Tihti esimene reaktsioon on põgeneda, aga viimasel ajal pöörab ta otsa ringi, viskab ennast nurrudes selili, sest pai ja lõua alt sügamine on lihtsalt liiga hea. Kuna Sõõrik jumaldab meie vana 15-aastast kassi Suslikut, siis Susliku sabas on julge ringi liikuda ja vaadata kuidas majas asjad käivad. Hommikul tuleb köögis konservi nõuda, perele tuleb uksele vastu joosta ning lahkujaid esikus ära saata, külaliste eest ei ole vaja peitu pugeda.  Sõõriku õeke Käpik, kes pärast järjekordset kodu kaotust kevadel meile sattus, on hoopis teisest puust, tema on pere kloun ja kaisukiisu. Teda huvitavad pigem inimesed, keda on lõbus jalust maha joosta ja peaga poksida. Vahel sattuvad kõik kolm külakuhja magama ka.

Igatahes, karvased kallistused turvakodu kiisudele ja vabatahtlikele, kes meie kullakeste eest hoolitsesid vahepeatuse ajal!