Kullake harjus meie juures päris kiiresti ära. Raske oli teda Kullakeseks kutsuda ja tema uueks nimeks sai Miia. See sobib talle ka hästi, sest näugub ta väga heleda häälega justkui “miu”, seega hüüan teda ise hellitavalt MiuMiuks. Tundub, et ta juba reageerib ka oma nimele 🙂

Uude koju jõudes oli ta väga uudishimulik ja soovis kohe kõikidesse tubadesse pilgu peale visata. Voodi või diivani all ta peidus ei istunudki.

Umbes nädala pärast lasime tal ka teise kassiga tutvuda. Õnneks nad ei tülitse ja saavad kenasti koos hakkama. Nad mõlemad tahavad teineteisega mängida, aga ei oska veel seda õiget keelt leida ja siis kordamööda susisevad teineteise peale kui kumbki vale liigutuse teeb. Oleme ise positiivsed ja tõenäoliselt läheb neil veidike aega, et teineteisega ära harjuda ja eks neil vaja veel piire kombata.

Miia on väga energiline ja suure isuga. Panime ta praegu dieedile, sest kaalus ta lausa 5.6kg!

Oleme täheldanud, et tal on hirm äkilisemate liigutuste ees ning lähenevat paikätt samuti esialgu kardab. Samas kui pai juba kätte saab, vallandub maad väristav nurrumine. Samuti viskab oma kõhu taevapoole ja ootab ka sealt sügamist.

Ise ta sülle ei tule, aga püsti seistes meeldib talle küll süles olla. Majas ringi liikudes käib ta kaasas ja vaatab mida põnevat toimetatakse.

Ta lemmikuks chillimiskohaks on suur kraapimistorn, kus ta ülemisel astmel saab magada, küüsi teritada ja jälgida, mis toimub nii toas kui õues.