Kuigi selle “kunni” ilme taga on siiani peidus üks tõeliselt galantne härrasmees. Ta on kannatlik, viisakas ja väga suure südamega. Ning muidugi, on ta üks tõeline hellik.

Alguses oli meil ikka tükk tegemist tema usalduse võitmisega ning väga lähedale ta meid endale ei lubanud. Nüüdseks on ta kenasti kohanenud ja ei löö põnnama kui ma oma pea talle väga lähedale panen. Natukene küll mõtleb, et mis see sis nüüd on, aga enam ära ei jookse. Ilmselt on selle kassikese elu olnud tõesti niru, sest hellus on tema jaoks võõras teema.

Sülle ta veel ei tule ja küünte lõikamisest pole ka veel mõtet rääkida, aga muidu on täitsa tore kass.