2019. aasta esimestel päevadel kuulsime ühest punavalgest kassipoisist, kes elas oma viimaseid päevi… Vähemalt nii pidi esialgu kõik minema, sest tol hetkel arglik Pepe oli sattunud ühe varjupaiga eutanaasia nimekirja. Meiega võeti kassipoisi päästmiseks ühendust ning edasine on juba ajalugu.

Hoolimata sellest, et Pepe sai päästetud, ei ole tema ellu siiani saabunud tema päris inimest ega päris oma kodu. Kui esialgu elas Pepe kassitoas, siis eritoidu vajaduse tõttu kolis kassike hoiukodusse. Ja seal ta nüüd ongi olnud – päevast päeva, kuust kuusse ja nüüdseks juba teist aastat.

Pepe ebaõnn on seotud sellega, et enamik kassihuvilisi soovib ikka tulla kassituppa kõikidele kassidele külla ja leida siis suurema kassihulga seest selle õige. Veel pole mitte keegi öelnud, et nemad tahavad külla minna just Pepele – kassile, kellele võiks kinkida oma südame ja päriskodu esimest korda elus!

Kui esmakordsel kohtumisel oli Pepe arglik kass, siis hoiukodus on karvapall läbi teinud imelise muutumise. Temast on kasvanud imeline paikass – mängualdis ja hea sõber kõigile, kes peab lugu nii kahe- kui ka neljajalgsetest sõpradest. Ideaalis sooviks Pepe väga, et tema kodus ootaks teda veel teinegi nurrumootor, kellega koos mängida ja päevi veeta.

Pepe on oodanud liiga kaua – ükski kass ei tohiks oma kodu nii pikalt oodata. Mõelda vaid, kui pikk aeg on jäänud oma perega koos elamata. Aga nüüd on aeg see kõik tagasi teha! Jõulud on ju imede aeg ning meie loodame, et SINA paned nüüd korda ühe ime – kingid 3 aastat kodu oodanud Pepele oma pere!