29.12.2018

Olen turvakodule väga tänulik, kuna leidsin endale sealt maailma kõige vahvama kassi. Kriisu on koos veedetud kahe aastaga kasvanud minu lahutamatuks kaaslaseks. Kuigi ta saab tuleval aastal juba 14 aastaseks on Kriisu hinges noor kassipoeg. Ta on meeletult aktiivne, armastab mängida ja sprindib kogu aeg mööda korterit ringi. 🙂 Kriisut koju tuues öeldi mulle, et tal on komme käpaga lüüa kui midagi meele järgi ei ole, kuid olen koos veedetud aja jooksul märganud, et see on tavaliselt tema ütlemas: “Tahan mängida, mängi minuga!”.

Kriisule meeldib väga lähedus ning harva saan kodus nii olla, et minu süles, läheduses või laual minu kõrval ei lama nurruv karvakera. Iga kord kui ma pärast pikka päeva koju naasen, kuulen juba ukse taga mäugumist ning kui uksest sisse tulen on meil juba kombeks, et Kriisu hüppab kuskile kõrgemale, näiteks lauale ja kui ma tema juurde tulen hüppab ta esikäppadega mu rinnale, nagu tehes kiisukalli. 🙂

Kriisu on nii vahva kassike, ma arvan, et ta oli turvakodus lihtsalt stressis ning sellepärast pisut pahur. Minu lugu on õpetuseks kõigile, kes kahtlevad eakamale kassile kodu pakkumises. Ka vanad kassid suudavad uue omanikuga harjuda ning võites kassi usalduse võib osaks saada suurel armastusel ning sõprusel.

Kriisu turvakodus