Heihoo, armas kassipere!

Mäletate veel mind? Mina olen Ruudi ja mul oli septembri alguses sünnipäev. Teate küll… See päev kui möödus juba aasta minu uues kodus. Ma üldse ei taha kiidelda, aga te ei kujuta ette kui äge siin on. Kõik armastavad mind ja mis seal salata, nemad meeldivad mulle ka.

Suvi näiteks oli seekord väga lahe aeg. Ma sain värskes õhus rõdul magada ja suurest veekausist juua. See pisikene asjandus toidukausi kõrval ei olnud üldse nii äge. Aga värske õhk… Oiii see oli mõnus. Tuuleke sasis mu kasukat, kui ma kõhu taeva poole ja käpad laiali ajasin ja ilmad olid lihtsalt fantastilised. See rõdu piire oli minu jaoks liiga kõrge, et sinna turnima minna, aga kõik muu omastasin ma küll ära ja sellest mulle täitsa piisab. Vahel tõstsid nad mulle sinna isegi kott-tooli, kus ma mõnusalt kerra tõmbasin.

Oma uue elu ja rutiiniga olen ma praeguseks täiesti harjunud. Mulle meeldib mängida tavatute asjadega, nagu telekapult või üksik pastapliiats. Aga kõige rohkem meeldib mulle ikkagi toit. Ma ei hakka üldse salgama. Ma olen küll kenasti alla võtnud ja praeguseks 8 kilo asemel 7.5, aga söön ikka nagu hobune. Isegi arstitädi, kelle juurde mind vahepeal ülevaatusele viidi, ütles, et ei saaks arugi, et ma juba vana kiisu olen. Mul on lihtsalt noore kassi hing. Näiteks, kui ma kuulen kusagilt hapukoore paki häält, jooksen ma nagu homset poleks. Ma tean, et kui ma piisavalt väledalt kohale jõuan, saan minagi törtsukese seda hõrgutist. Olgem ausad, ma lasen endal isegi küüsi lõigata rahulikult, sest peale seda ma TEAN, et ma saan hapukoort. Kas see pole mitte äge?

Just selle pärast poen ma õhtuti ikka nende kahe vahele magama ka. Pere peaks ju ometi koos olema, eks. Pealegi paitab mind siis lausa mitu kätt ja ma saan jälle valju nurru valla lasta. See naispool on üldse mul igatepidi käpa all. Mõnikord sügab ta mind keset ööd tund aega, kui ma talle kõrva nurrun ja ta üles ajan. Meespool on selle jaoks vist liiga sügava unega, aga ma töötan ka selle kallal usinalt. Nad arvavad nagunii, et ma olen nunnu, ükskõik mida ma teen ja saadavad teineteisele pilte sellest kuidas ma magan. Veidrikud.

Ahjaa, mida ma tegelikult tahtsin mainida. Ma rääkisin oma perele augu pähe ja nad tegid minu sünnipäeva puhul Turvakodule püsiannetuste kõrvalt ka ühe natukene suurema annetuse. Okei, okei… Tegelikult see ei olnud raske ja nad olid hea meelega nõus. Aga ma usun, et te kõik teate, et see on minu pärast. Ma lihtsalt toon neile nii palju rõõmu ja mis mul siis saab selle vastu ikka olla.

Tervitades, Ruudikene!