06.01.2018

Oleme lõpuks siin päris koduseks saanud, s.t., et igal pool on nüüd kõiki oma ja võiks öelda, et juuliks  (7 kuud kulus tegelikult aega) oli kõik OK.

Teele on väga hea kass olnud, ei ole mul ühtegi lille alla ajanud ega midagi pahandust teinud. Armastab aknalaual istuda ja välja linde piiluda. Magab muidugi pea igal pool, kuid öösel on oma padja peal 2. korrusel meie  lähedal ning ootab kuni hommikul ärkame, siis tuleb nurrudes meie juurde.

Minu suureks „kurvastuseks“ on tast saanud abikaasa suur sõber, käib ta ees ja järel ning ootab, et ta istuks tugitooli, siis poeb tema kõrvale ja magab seal, kuni kuuleb, et ma köögis külmkapi kallal käin ning on kohe kohal sööki ootamas. Söögi suhtes on ta hirmus valivaks muutunud- kord kõlbab üks, siis teine kord kindlasti hoopids muu (jutt on pehmest toidust , krõbinad on tal Applawsi omad ja need käivad küll),ja kui ma ütlen,et söö kauss tühjaks enne muud ei saa, siis läheb kaasale kaebama ikka näu, näu …

Kummaline kass on ta veel selle poolest, et sülle ta ei tule ja silitada laseb ka üpris harva, kammida ja kõhu alt sügada saab, mängida ta kas ei oska või ei taha, sest igasugustest kassimänguasjadest ta ei hooli, kuid kui leiab maast mõne nöörijupi, siis ajab seda vahel taga. Kraapimises on ta ka väga tubli, kratsib oma puud ja vahel kohe nii suure hoolega, kiidan teda siis ikka takka, et tubli, tubli tänu sellele on mööbel ja tapeet korras.

Veel on üks tore lugu temaga, kui televiisoris juhtuvad varesed ekraanil liikuma, siis ta tormab selle ette, tõuseb käppadega telekalauale ja paneb peaaegu nina vastu ekraani ning kui need kaovad teleka serva taha, siis läheb sinna taha vaatama, kas äkki on seal.

Veel on tal üks väga imelik veidrus: söögikausside kõrval on tal veekauss puhta veega, kuid avastasin imeliku maitse -* mul on vannitoa aknalaual vesipalm ja sellel murdus 1 oks ära, mille panin äumjbes liitrisesse plastämbrisse juurduma – imestasin kuidas ta nii palju vett tarbib kuni ühel hetkel nägin Teelet sellest ämbrist joomas ja seda ta teeb kogu aeg, oma veekaussi ei puutu kuigi seal on pidevalt uus vesi. Lisaks nüüd kui tõime kuusetuppa ja panime selle vette, ütles kaasa, et ta  oli ta kuusejalast joonud.

Ega rohkem oskagi midagi lisada, arvan, et hea elu tal on siin küll, keegi lliga ei tee ja süüa saab hästi ja ehk on unustanud oma tänavavintsutrused.

Adeele turvakodus