Pood
0

Kasside Turvakodu

KRIS

Sugu:
Vanus:
Asukoht:

18.12.2017

 

Krissu esimesed 9 kuud uues kodus.

Oleme koos olemist ja elamist harjutanud üle 9 kuu ja saanud aru, et väljendil “kodu ilma kassita on korter”, on tõepõhi all.

Nagu on tõepõhi all ka väitel, et heal lapsel mitu nime. Kris on endale uues kodus saanud hunniku hüüdnimesid, millest ametlikku Kriss´i peaaegu ei kuulegi. Nii reageerib meie kiisu nimedele Kiis-Kiis/aka Kassike: siis kui on vaja kassi kutsuda. Kass-loom:  kui on kindlasti vaja kassi kusagilt ära kutsuda. Käpik /aka Käpake: kui on eriti hellitavalt vaja kassi kutsuda. Kristjan Jaak Kass: kui kass on pahandusega hakkama saanud (see nimi on pigem soiku jäänud, sest pahandusi meie majas ei juhtu). Ja lõpetuseks – Purs/Pursik….nii igaks juhuks kui teised hellitusnimed antud hetkel ei sobi.

Kris ehk meie Kiis-Kiis on kõike seda, mis kunagi märtsis turvakodus tema kohta räägiti. Ta on mänguhimuline, elava loomuga, seltskondlik ja otse loomulikult väga ilus kass. Mängud lõppevad tihtipeale väikeste rüselustega, aga ju see on tema minevikust kaasa tulnud paratamatus. Külaliste saabudes valib Krissu kõige mugavama tooli ning istub seltskonnas kuni õhtu lõpuni. Mõnikord ehmatavad külalised päris ära, kui Kris oma mänguideedega lagedale tuleb, aga ega Kris siis paha pärast, tema jaoks on lihtsalt saabunud uus tegelane koos uute lõhnade ja võimalustega.

Kindlasti on meie Käpik olnud eelmises elus sprinter.  Oh seda lusti kui saab täiskiirusel korteri nurgad sirgeks joosta ja parketile uusi mustreid süvendada. Kui veel jooksu pealt hüpata garderoobis kõige ülemisele riiulile, vot siis on alles päev korda läinud.

Ka on kass-loom korralik süleloom. Siin aga kehtib reegel- üks süle korraga. Niipea kui keegi teine tuppa astub, tuleb nurr peatada, hüpata kiiresti sülest maha ja teha nägu, et mingit miilustamist pole kunagi olnud. Mõnikord on pererahvas lausa eri aegadel tööle läinud, et kass saaks oma hommikuse sülesessiooni ilusasti kätte. Sest eks iga kõuts vajab oma sisemas vahepeal  hellust ja hoolt.

Kassike on meil hommikune ärataja. Alguses arvas perenaine, et voodis kassid ei maga, kuid kuidas sellistele rohelistele silmadele on võimalik vastu panna? Olles oma koha jalutsis välja teeninud, täidab kiisu vastutasuks ärataja kohustusi. Kui pererahvas ei ärka ette nähtud ajal, tuleb Kriss ja ajab nad pehme keelega limpsides lihtsalt üles. Kui see ka ei mõju, siis alati on võimalik veidi varvastega mängida. Selline äratuskell töötab paremini kui ükskõik milline teine.

Oleme Kristjan Jaaku harjutanud vaikselt reisimisega. Kuna meie maakodud on nii Hiiumaal kui Jõhvis, siis pikad autosõidud nädalavahetuseks „maale“ pole harvad. Alguses oli Pursikul puuris istumine suhteliselt vaevaline. Ju arvas, et teda viiakse jälle arsti juurde. Aga kuna pikemad sõidud on lõppenud uute huvitavate lõhnade ja kogemustega, siis nüüd eelistavad juba nii kass kui pererahvas koos rändamist.

Loo kirjutamise ajal tuli Kris vaatama, mis klõbin see jälle käib. Ilma pikema jututa istutas end kiiresti arvuti ja klõbistaja vahele. Kuna kedagi teist toas pole, siis keerab kiisu end mugavalt kerra ja jääb nurrudes magama. Igal juhul on ta oma väikeste krutskite ja suurte silmadega võitnud endale väga suure tüki pererahva südamest.

Teistele kassikestele soovib Kris koos oma pererahvaga ilusat jõuluootust ja kõikide soovide täitumist ning kindlasti –  kindlasti oma enda päris korterit või maja, mida koduks muuta.

Kris turvakodus