Kätte on jõudnud juulikuu. Õues kallav vihm sabistab taaskord vastu aknaklaasi ning külm suvi nõuab sooja saamiseks õudsat kaminatuld. Kookos on endiselt Turvakodus ning kuigi kassitirts armastab kaminatoas pesas soojavanne võtta, ei ole Kookose silmad muutunud. Tema õnnetutes silmades on kogu maailma valu – äng, hirm, õudused, soovimatus ja kasutus… Teadmatus, miks teda siia maailma vaja on ning kas selle kõigel on üldse mõtet?

Tema, pisike Kookos, on ihuüksi.

Tema läbielatud koledused on nii hirmsad, et kassitirts ei ole julgenud ennast veel kellelegi avada. Siiani pole seda inimest veel tulnud ning meie saame vaid ahastusega mõelda, mida Kookos sisimas tunneb. See valu, mis tema silmist paistab on nii lõikav, et murrab südame… Kui ta turvakodusse jõudis oli tema jaoks iga asi esimene – esimene kosutav suutäis, esimene pehme pesa, esimene kaminasoojus. Siiani pole ta saanud tunda kõige esimest paid…. Ta ootab seda õiget, kes näitaks, milleks ta siia maailma loodi.

Kallis Sõber, kui Kookose lugu puudutas Sinu südant, siis sellel on põhjus. Ta ootab oma ellu inimest, kes kingiks talle uue maailma – maailma, kus pole valu. Maailma, kus on tingimatu armastus.

Kookos on pärit Viimsi tänavalt. Turvakodus ootab ta uut kodu alates 17.03.2017.

Kookos ootab kirju info@kassideturvakodu.ee