Kasside Turvakodu
BRITTA (NÜÜD PÄIKE)
Päike tervitab uuest kodust!
22.12.2016
Kõigepealt sellest, miks me üldse Tartust Tallinnasse kassi võtma läksime. Sattusin Sangria kuulutuse peale, kelle silmad, kogu olek ja iseloomustus mõjusid nii võimsana, et otsustasime – selle kassi me võtame! Siis aga tuli välja, et ta on inimeste suhtes mitte kõige sõbralikum ega tarvitse tulevikus ka uue koeraga leppida. Otsustasime sellegi poolest temaga tutvuma minna. Aga vaatasime enne minekut ka teisi turvakodu kasse põhjalikult. Olin neist välja valinud umbes 8, kes tundusid mõnusad inimsõbralikud tegelased. Britta nende hulgas ei olnud. Teda alguses ei märganudki.
Turvakodus tegime mitu pikka ringi läbi kasse täis hubaste tubade ja suhtlesime erinevate kassidega. Mitmed, kes kuulutuste järgi väga sobivad tundusid, ei näidanud aga koha peal meiega kontakteerumise vastu mingit huvi üles. Sangria kähises ja näitas hambaid juba selle peale, kui käe temast tükk maad eemale temaga samale riiulile panin. Ei aidanud ka konserv.
Lõpuks hakkas tunduma, et Äntu või Morris võiksid sobida. Mõlemad inimlembesed sõbralikud kassid, kes lepiksid ilmselt ka koeraga. Olime Morrise juba peaaegu valinud, kui jäime seisma uuesti puuri juurde, kus oli sees punakas kass. Puuri uksel oli silt, et kass on ettearvamatu ja teda ei tohi välja lasta. Märkasin aga, et ta vaatab mulle üksisilmi otsa. See tõmbas kohe tähelepanu ja vaatasime tükk aega tõtt. Saime teada, et ta on inimestega sõbralik, aga teisi kasse ei salli ning on seetõttu pidanud üle kolme kuu puuris elama.
Nii me otsustasimegi ilma kõhklusteta, et just Britta on kass, kellega me koju läheme. Võib öelda, et tänu Sangriale, kes eelistab kasse inimestele, sai puurist välja ja oma koju Britta, kes eelistab inimesi kassidele 🙂
Britta, kes on meie juures saanud nimeks Päike, on kõige inimlembesem kass, keda ma kohanud olen. Ta tundis ennast kohe alguses nagu omas kodus. Uuris toad üle ja juba varsti tuli ning hüppas mulle sülle. On näha, et inimestega pole tal halbu kogemusi olnud. Esimesel ööl magas ta voodis tihedalt mu kõrval.
Nii on siiani. Talle meeldib olla seal, kus inimesed. Ta vaatab sageli silma ja jälgib inimesi. Kui märkab, et keegi pikali viskab, tuleb jooksuga ja hüppab voodisse.
Hommikud mööduvad sportlikult. Ta tormab toast tuppa nii kiiresti, et teda vaevalt näha on. Kui keegi vaatevälja ilmub, sööstab teises suunas ja jääb luurama. Kõige rohkem meeldib talle palli mängida. Mõne aja pärast seab ennast hommikusööjate juurde sisse ja kui ma arvuti taha istun, tuleb sülle. Esimesel päeval meeldis talle ka mu tooli kõrval maas lesida. Panime prooviks sinna kasti tekiga ja ta võttis selle kohe omaks. Kastis mööduvad ta päevased unetunnid.
Õhtuti vaatame mõnikord videoid koertest ja kassidest. Linnud on liiga pingeline teema, selle peale hakkab ta arvutit läbi otsima. Aga koerte ja kasside tegemisi meeldib talle väga vaadata. Ühel õhtul seadis ennast mõnusalt voodis sülle sisse ja vaatas oma pool tundi huviga loomavideoid, kuni uni peale tuli.
Külalistesse suhtub ta uudishimulikult ja sõbralikult. Mõnikord ajab mööda tühja põrandat ka nähtamatuid külalisi taga :).
Kõik kassid on erilised ja mõnusad, aga Britta puhul on eriliselt hea tunne veel sellepärast, et me saime puurist vabastada looma, kes armastab väga inimestega suhtlemist. Teda vabalt jooksmas nähes tekib endal ka vabanemise tunne. 🙂
Ilusaid pühi ja jõudu teie tänuväärses töös!