Fia tervitab uuest kodust!

13.09.2016

Fia  on nüüdseks päriskodus olnud 6 kuud. Saabudes uuris uue kodu kõik toad hoolikalt läbi, heitis siis elutoa vaibale selili, kurrus ja küsis kõhule pai juskui öeldes, et siin mulle meeldib ja te olete usaldusväärsed. Seejärel leidis üles voodi teades, et see on kõige õigem magamiskoht. Hoiukodu kartus, et ta võib algul end uues kohas voodi alla peita, ei pidanud paika.

Fia on tõeliselt armas terve närvikavaga julge ja malbe nurruja kassike, kes hoolib silitavast käest ning armastab nurrudes oma peaga mu põske müksida, mis on eriti südantliigutav. Eks ikka siis ole tal omakasud mängus, et ehk saab midagi maitsvat hamba alla. Armastab pererahva tegemisi jälgida ja pidevalt võimalikult lähedal olla. Öösel peab pererahva voodis kaisus külg külje vastas magama. Võõraid ta ei karda ja lastega saab ilusti läbi. Tuleb alati külalisi tervitama, et ikka pai saada. Tore on see, et ta kenasti reageerib oma nimele ja vastab kurrudes. Vahest on tal pikad jutud rääkida ja pahandab ilmekalt, kui tulen õuest ja pole suvatsenud teda kaasa võtta. Õues käime, kuid traksidega. Kui traksid selga saavad, teab Fia täpselt, et tuleb suunduda kohe ukse juurde ja pääseb õue. Suvilasse tulles tundis end kohe koduselt.

Fia on mänguhimuline ja väikeste krutsiketaga – varahommikul on vaja kamina pealt ja laualt asju maha lükata või siis mööda tube ringi tuisata ja kõrgemaid “mäetippe” vallutada. Suvilas on vaja kõik kaltsuvaibad hunnikusse lükata ja nende alla peitu pugeda ja sealt luurata. Vahest on vaja ka söögilaualt inimese toitu näpata. Aga kõik see teeb ainult nalja.

Fiaga on mul vedanud ja loodan Fial minuga ka. Just sellist seltsilist ma tahtsingi. Ta on mulle kõvasti südame külge kasvanud ja meie armastus on vist vastastikune.

Fia hoiukodus