Arabella tervitab uuest kodust!

Kirjutan seoses ühe kiisupreili Arabella osas, kes sai jaanuari lõpus võetud Teilt ning talle oma kodu pakutud.

Kiisu on väga tubli ja rõõmus meie juures ja enam pole arglik ega miskit. Hästi korralik on, pahandusi ei ole peale lillepotis mängimise mitte ühtegi teinud ning küünistamisest ja hammustamisest ei tea ta samuti midagi ning laseb kõiki vajalikke protseduure, mis tarvis teha endiga, ühesõnaga me oleme väga õnnelikud temaga, et meil nii tubli ja armas kiisupreili on.

Saadan Teile ka väikese tervituse Arabella poolt:

Tere, minu nimi on Arabella ja tahan rääkida loo, kuidas endale päris oma kodu sain.

Kas mäletate lugu kiisuperest, kes leiti Tapalt autovrakist? Just sealt peaksin ka mina pärit olema. Täpselt ma seda aega ei mäleta, kuna ma olin ikkagi päris pisike, kui mind maapealsed inglid koos mu õdede, vendade ja emmega sealt ära päästsid ja peavarju pakkusid. Mäletan sellest ajast ainult natuke, tean lihtsalt, et ma kartsin jubedalt kõiki neid uusi inimesi ja kohti, kuid mu emme ütles alati, et nii on meil parem ja tegelikult oli ka. Lõpuks oli nii hea, et ma ei tahtnud enam oma hoiukodust ära minna. Kõik mu õed ja vennad olid juba oma päris koju läinud, aga ma ei tahtnud, kartsin veel ja võib-olla ma olin natuke memmekas ka. Aga ühel päeval tulid mu praegused perenaine ja peremees mind vaatama. Mäletan veel, et kui nad vaatama tulid siis ma end kätte ei andnud ja peitsin emme selja taha ära, aga mu praegune pere räägib ikka, et minu hästi kurb pilk oli see, mis neid võlus ja peale esimest kohtumist olid nad kindlad, et just mina olen see, kellega nad tahavad kodu jagada.

Nii siis algaski mu teekond minu PÄRIS oma koju! Umbes nädal aega olin ma täielik argpüks, iga kõige pimedam ja kõige pisem nurk, kuhu vähegi mahtusin oli minu jaoks enam-vähem turvaline. Peremees on ikka näidanud videot, kuidas esimesel päeval, kui puuriga koju jõudsin, läks kaks sekundit mööda ning juba jooksin diivani alla peitu – nüüd on seda päris naljakas vaadata.

Teisel nädalal aga olin juba natuke julgem, see oli ilmselt sellest, et ma tegelikult olen hullult uudishimulik. Seega tulin vaikselt oma pimedatest koobastest välja ja jalutasin hästi maa ligidal vaikselt ringi ja uudistasin, sest kõik oli nii uus!

Kolmandal nädalal lasin juba vaikselt endale pai teha, kuna mingi asi mu sisemuses ütles, et ma olin endale päris kodu leidnud ning pean nende kahejalgsetega tutvust tegema.

Nüüdseks on möödunud juba viis kuud, kui olen oma kodus enda kalli perega. Enam ma ei karda peaaegu midagi, tolmuimeja on natuke hirmutav, aga mul kõik peidukohad juba selged. Samuti meeldib mulle vahetevahel ära joosta, kui pai tahetakse teha, aga mulle meeldib lihtsalt kättesaamatut mängida. Siiski õhtuti, kui aeg magama minna, poen perenaise ja peremehe kaissu ilusti ja tegelikult enamus aega jooksen nendele järgi. Mulle hullult meeldib ka kui mind sügatakse, siis hakkan end igatpidi keerutama, et kõik kohad saaks sügatud. Ja viimane asi, millega ma olen äsja tutvust teinud ja mis on hästi põnev mäng, on putukate püüdmine, kui nad aknast sisse lendavad. Nii põnev on nad käpaga kinni püüda, aga kui käpa üles tõstan, siis nad millegipärast lendavad ära.

Igal juhul on minul super hea ja lõbus oma kodus ning olen väga tänulik oma perenaisele ja peremehele, et neil oli kannatust minusuguse argliku kiisupreiliga. Tahan ka julgustada teisi kiisu võtjaid võtma enda tiiva alla mõni kiisu, kes esmapilgul tundub hästi arglik, et jääbki kuskile diivani taha peitu, tegelikult ei jää. Meil kiisudel on uudishimu liiga suur, et ühte kohta peitu jääda ning võib juhtuda, et see arglik kiisu on just kõige tublim kiisu. Minu pere ütleb alati, et olen väga tubli, ei hammusta ega küünista, lasen kammida ja teha kõike vajalikku ja pahandust ka väga ei tee. Ainus pahandus, mis teinud olen, on lillepotis mängimine, aga eks ma varsti selle ka ära õpin, et seal tegelikult vist ei tohi mängida.

Loodan, et minu jutt aitab ka arglikel kiisudel leida endale päris oma kodu, kus nad saaksid end turvaliselt ja armastatult tunda!

Kiisu armastust soovides,
preili Arabella

Arabella hoiukodus