Kasside Turvakodu
TIIDU
Tiidu tervitab uuest kodust!
23.03.2016
Tiidu tuli uude koju 07.03. Eks see tulek oli selline pisut kurb ja närviline. Perenaine palus mehe abi, et Tiidu puuri saada, sest Tiidu võitles perenaise kätest vere ja silmist pisarad välja…Jõudsime koju ja jätsin avatud puuri esikusse, Tiidu puurist välja aga ei tulnud. Meie kass Sushi läks puuri ette ja tervitas Tiidut, ning palus ennast koduselt tunda. Lapsed said range käsu esimesel päeval Tiidust eemale hoida, ta vajas aega rahunemiseks ja kohanemiseks. Mõne aja pärast vaatan, puur on tühi ja Tiidut ei kuskil. Meil läheb esikust teise suunda saun, mida hommikul koristasin. Tiidu oli ahju pugenud. No ma ei saanud teda sinna jätta. Pabistasin, et kuidas kassikene käituda võib, kui juba teist korda päeva jooksul teda rahule ei jäeta, kuid Tiidu lasi ennast sülle võtta. Näitasin talle liivakasti ja söögikohta ja panin ta maha, puges kohe meie voodi alla. Sinna ta jäigi piiluma. Viisin talle vee ja toidu ka voodi alla, jõi, aga toitu ei puutunud. Kuna kell oli juba öö, jäimegi elevil ja samavõrd kurvana magama…
Ärkasin sellepeale, et keegi vaheldumisi meie otsas abikaasaga sõtkus ja ründas, tuba oli kurrnurrumist täis! See oli Tiidu! Pai isu tuli! Vastu hommikut alles uinusime õnnelikena 🙂
Hommikul oli jälle voodi all. Lapsed kutsusid, välja ei tulnud. Kui mina kutsusin, siis tuli ja tahtis pai saada. Saigi. Ikka hulgi. Lõunaks kolas mööda elamist ringi, kõik nurgad, kapid, sahtlid, laua alt ja pealt, riiete alt ja voodi pealt, kassipuutoad vaatas üle ja aknast vaatas välja. Meie Sushi püsis tal kogu aeg meeter kannul, kontrollis ja jälgis. Selleks ajaks oli Tiidu juba söönud ja liivakastis käinud, huvitaval kombel käib Sushi liivakastis, aga see Sushit ei häiri, kui üks toimetab, siis teine ootab ja vaatab.
Õhtul panin kassidele korraga süüa. Sushi läks oma kausi kallale, Tiidu läks ka Sushi kausist sööma. Sellepeale Sushi lõpetas söömise, tagurdas viis sentimeetrit ja hakkas Tiidu pead lakkuma. Juhtisin Tiidu eemale, temale mõeldud kausi juurde, läkski, sõid siis kahekesi nagu puhvetis 🙂
Tiidu on kõigiga suur sõber, käib ringi ja demonstreerib oma uhket saba, mängib lastega ja Sushiga, kes on palju elavamaks muutunud. Täitsa selline tunne on, et ta on meie juures ammusest ajast. Ka meie suure õuekoeraga kohtusid esialgu distantsilt, koeral saba käis ja jälgisime kuidas Tiidu käitub. Tiidu sellepeale jooksis ruttu Vanilla juurde ja hakkas ennast vastu koera jalgu nühkima, küll nad nuusutasid ja tundsid teineteisest rõõmu!
Kõik on sujunud üliilusti, on suur õnn, et Tiidu ja Sushi omavahel klapivad. Ja kui ilusad nad mõlemad on! Nad räägivad omavahel ja meiega ja mul on tunne, et nad ammu unistasid teineteise sõprusest. Tiidu siin patseerib mul arvutilaua peal ja paneb oma pea minu pea vastu, ta tervitab!