Esmeralda tervitab uuest kodust!

Esmeralda kohaneb muidu vist pigem hästi 🙂 Ta pole veel nädalatki uues kodus olnud ja kindlasti läheb täieliku kohanemisega veidi rohkem aega tõesti.

7. jaanuari õhtul kui ta autosse panime, hakkas ta muidugi haledalt nutma, aga kui puuriukse lahti tegin ja teda rahustamiseks paitasin, rahunes ta aegamööda maha ja surus oma pehme põse mu käe vastu, et ma seda paitaksin ja sügaksin. Siis tekkis küll mõte, et miks keegi varem nii õrna ja sõbraliku kassi vastu huvi pole tundnud. Ilmselt oligi määravaks tema tagasihoidlikkus ja see, et ta ei näidanud kõigile oma õrnemat poolt.

Koju jõudes oli ta vaikne ja tagasihoidlik, püsis ainult oma kastis. Lasime tal seal veidi aega olla ja ümbrust jälgida, siis võtsime juba kasti katuse ära, tegime pai ja siis hakkas ta ka natuke rohkem sulama, kuulda oli imevaikset nurrumist ja ta valged käpakese sõtkusid vaikselt. Lõpuks võttis mu ema ta sülle, kõndis temaga mööda korterit ringi ja tutvustas talle uut kodu. Süles oli ta väga rahulikult, lasi pai teha ja proovis end ikka aina mugavamalt sisse sättida. Peale seda ma ise teda näinud pole, aga ema on ikka rääkinud, et kuidas neil läinud on.

Freya (koer) ja Diegoga saab ta hästi läbi, tema poolt ei olnud ühtegi susinat ega käpaga vehkimist. Diego tegi talle juba esimesel õhtul pea peale tervitusmusi. Freya on Esmeralda suhtes küll uudishimulik, aga samas kui neid proovida üksteisele lähemale panna, siis Freya kangestub veidi ja pöörab pea ära. Võib olla on tal meeles, et meie kassipojad susisesid ta peale ja nüüd natuke kardab. Samas kui mu ema Esmeraldaga räägib või talle pai teeb, siis Freya muutub armukadedaks ja üritab vahele trügida.

Mu ema kirjutas veel nii:  “Esmeralda hüppab vahel tumba peale, kui Diego seal on, siis Diego olenevalt viitsimisest kas tukub edasi, nuusib ja siis hüppab maha ja läheb ära, korra lükkas teda käpaga tagumikust ka, aga see ei olnud kuri löömine, vaid umbes nii, et ära nüüd nii oma poiss ka ole.” 🙂 Aga üldiselt saavad nad kolmekesi kenasti hakkama, tundub, et Esmeralda on neljajalgsetega harjunud ja on nende suhtes rahulik ja sõbralik ja pigem peavad Freya ja Diego uue seltsilisega harjuma. Vahel istuvad kolmekesi koos vaiba peale, peavad vist mingit ümarkoosolekut vms. Seega ma usun, et nad harjuvad kenasti ja loodetavasti varsti ühineb Esmeralda Diego ja Freya kullimänguga 🙂

Kui teiste loomadega on Esmeraldal suhted pigem head, siis inimestega harjumiseks vajab ta tõesti natuke rohkem aega.  Kohati  tundub, et inimest ta väga hästi ei usalda, paar korda saab paitada, siis võtab juba sellise valvel/hirmul hoiaku ja võib käpaga sähavata. Kätt ta veel veidi vist kardab, eriti kui  ülevalt kummardudes kätt paitamiseks sirutada, siis tõmbub eemale või läheb natuke edasi.

Samas teinekord tuleb ise lähedale, kui käsi juba seljal on, siis surub end vastu, ajab saba püsti, vahel viskab vaibale pikale, vintskleb siia-sinna, sirutab ja poosetab seal vabalt, aga kui lähed jälle lähemale, tõmbub valvesse. Teinekord jällegi võib ise sülle pugeda, paneb nurrumootori tööle ja sõtkub mõnust oma väikseid käpakesi. Seega selles osas peavad mõlemad osapooled harjuma ja mõistma, millal ja kui palju lähedust on vajalik.

Korteris liigub ta juba üsna vabalt ringi, on üles leidnud aknad – ühelt poolt maja näeb inimesi ja autosid, teiselt poolt maja aga puid, linde, jalutavaid koeri ja kivi otsas istuvaid kasse. Seega igav tal ilmselt ei hakka 🙂 Lemmikkoht magamiseks tundub olevat vannituba, sest seal on põrandaküte ja hea soe on olla. See on ka Diego lemmikkoht, eks paistab kuidas nad seda jagama hakkavad, aga ilmselt varsti magavad seal külg külje kõrval.

Esmeralda pidavat ka üsna jutukas olema – kui tema poole pöörduda ja temaga rääkida, siis vastab ilusti. Samas vahel käib ka niisama ringi ja kräunub. Ei teagi, kas otsib oma vanu sõpru või kaebab millegi ülle. Peab veel õppima tema keelt 🙂

Sööma on ka ilusti hakanud ja vetsu leiab samuti üles – midagi sobimatut pole kuskilt nurgast leidnud.

Selline “lühike” kokkuvõte senisest kohanemisest. Ma ise usun küll, et andes Esmeraldale piisavalt aega, olles temaga kannatlik ja hooliv, siis saavad asjad ainult paremaks minna. Eks ma kirjutan ka tulevikus veel kuidas tal oma esimeses päriskodus läheb 🙂