Kurri tervitab uuest kodust!

04.01.2016

Kurri jäi meile turvakodu lehel oma üliarmsa beebiliku põssanäoga silma. Kuna kassipoiss oli aga broneeritud, jätkasime kiisu otsimist, iga päev mitmeid  kordi tema pilti kiigates ning üha rohkem ikkagi just teda enda koju hullama soovides. Kui poolteist nädalat hiljem ei olnud.

Kurri ikka veel päris kodu saanud, otsustasime võtta turvakoduga ühendust ning meie õnneks saimegi kontakti ka hoiukoduga. Kurri, keda kirjavahetuses mitu korda Kurruks nimetasime ning seda avastades naljatlesime, et nüüd me küll kiisut ei saa, kuna ei suuda tema nimegi meelde jätta, selgus hoiukodus hoopis kandvat nime Kusti. Kusti-Kurru-Kurri koju jõudmise saagasse jäi veel auto katki minek just siis, kui hakkasime kiisule järele sõitma, põhjalik kasside kohta lugemine, entusiastlik kassitoitude võrdlustabeli koostamine ning kiisuasjade ostlemine, millest mitmed said tehtud internetist ning seetõttu toob pea iga päev meile lisarõõmu postkastist kassikesele uue mänguasja või muu vidina leidmine.

Kurri tundub kodu ja uute omanikega rahul olevat. Ta on julge ja väga uudishimulik kassipoiss, kes ei pelga isegi külmkapis veidi ringi vaadata  või kraanikausis lösutada. Kurri on jutukas, omab iga asja kohta arvamust, aktiivne ja kiire nagu välk. Kui Kurri ei ole oma tubastel seiklusretkedel, mänguhoos või krõbuskaid pugimas, meeldib talle akusid laadida meie ligiduses või süles nurru lüües. Ja nurrub ta võimsalt, murutraktori häälega!

Kuna kiisu on punane ja iseloomult veidi vürtsikas nagu karri, otsustasime tema nimeks jätta Kurri. Seda ka seetõttu, et kui peaks tulema vajadus välismaiste kiisudega suhelda, on lihtne nime inglisepäraseks kohandada  ja end tutvustada: „Mjäu! Mina olen Curry.“

Kurri hoiukodus