Betty tervitab uuest kodust!

05.02.2016

Betty kolimisest on möödas juba üle kuu ja viimane aeg on anda ülevaade, kuidas tal läinud on.

Kaalu on Bettyl pisut juurde tulnud, kui palju täpselt ei tea, sest Betty keeldub 4 jalga korraga kaalule panemast. Sülle võttes on tunda, et on kass (varem oli nagu lumehelbeke). Söögiisu on tal hea, kuigi toiduga on valiv. Kui ta saaks, siis ta sööks kana ja „inimeste toitu“ (kassipasteedi asemel „Karni“ pasteeti, toore lõhe asemel graavilõhet, krõbinate asemel kohupiimakorpi jne).  Kassi konservid ja pasteedid on out. Aga tal on kodus ka üks teenija, kes inimeste toitu ei anna, seega peab ta leppima kana ja krõbinatega. Kui teenija õhtul koju tuleb, siis suunatakse ta kööki, sest on „kana aeg“. Kui teenija hommikul kohe äratuskellale ei reageeri, siis Betty tuletab meelde, et on „kanaaeg“. Seda teeb ta kahel viisil, esiteks voodit kraapides. Kui see ei aita, siis istub padja kõrvale ja libistab sabaga üle näo. Nädalavahetusel ei õnnestu teenijal kaua magada, sest hiljemalt kell 8 lähevad kanasaamise nipid käiku. Kui ühest nipist ei aita, siis tuleb neid järjepidevalt korrata kuni kana on käes.

Betty  välimus on petlik. Kui ta norib pai, siis on väike kass. Kui ta jälitab vannitoas voolava vee heli torudes vms, siis pikeneb ta keha ehtsa Norra metskassi suuruseni. Norra metskassi suuruses on ta ka siis, kui tähtsa näoga ringi kõnnib, ühest toast teise jookseb ja enne magama heitmist magamiskohta sõtkub. Eriti suur kassa on ta siis, kui mängib – siis ka karv väga kohev. Kuigi välimus on tal nagu norrakal, on ta rääkimise poolest ehtne eestlane. Räägib ainult siis, kui midagi olulist on öelda. Näiteks, kui teenija ei jõua piisavalt kiiresti kana tükkideks lõigata, siis ütleb Betty vaikse häälega, et kiiresti on vaja. Ja suu teeb tummalt söömisliigutusi. Teine oluline asi, millest tuleb häälega märku anda, on mängimine. Kui Betty on juba natukene aega tugitooli ees istunud ja teenija poole mitu pilku heitnud, aga teenija ei ole aru saanud, et on mängimise aeg, siis selgitab Betty seda ka häälega.

Mängimine tugitooli ümber ja sees käib täie hooga. Kui teenija liigutab tugitooli lähedal suletutti, siis seda püütakse igalt poolt. Kuigi teenijale tundub, et objekti püüdmiseks on ka kergemaid võimalusi, kui  üheaegselt end 4 käpaga tugitooli seljatoel kinni hoida ja samal ajal vähemalt 2 käpaga objekti püüda, eelistab Betty järjekindlalt seda mänguviisi. Isegi siis, kui mõnikord ei õnnestu tooli seljatoele püsima jääda ja kaasneb kukkumine. Lisatud pildil on Betty valmistumas saaki kinni püüdma (aga teenija tegeleb  vahepeal pildistamisega).  Mis puudutab neid mänge, mille puhul Betty võiks ise objekti liigutada, siis need veel ei toimi. Tõenäoliselt on Betty IQ liiga kõrge  selleks, et ise objekte liigutada, sest eesmärgi saab täita ka muul viisil. Näiteks, pallist saab krõbinad kätte, kui teenijat müksata ja talle tõsiselt otsa vaadata – siis ta veeretab palli ja Betty saab ära süüa pallist väljapudenenud krõbinad.

Betty osaleb üha enam kodustes töödes. Põrandapesu ajal tuleb kindlasti moppi jälitada ja see kinni püüda, eriti siis kui see vahepeal läheb diivani või kapi alla. Mööblilt karvade pühkimisel ajal tuleb švammi püüda (mõnikord ka seda kätt, mis švammi liigutab). Kapiuste avanemisel, tuleb vaadata, kas kapis on kõik korras. Burdast lõigete võtmisel on Betty peategelane, kusjuures põhimõttel üheksa korda mõõda ja üks kord lõika (pildil). Teenija on palju kärsitum ja tõstab Betty vahepeal eemale, aga Betty on järjekindel. Kuigi paber krabiseb on selle Bettyle maagiline mõju – selle peal lihtsalt peab istuma.

Vahepeal tuleb hoida silm peal ka sellel, mis õues toimub. Kui vaatevälja ilmub mõni hiir (loe: auto, kass, koer  või inimene), siis tuleb ründepositsioon sisse võtta.  Korra on ta näinud õues kassi ja siis tuli ikka ka tõeliselt uriseda. Mõnikord on hiirtel ka vilkurid (loe prügiauto) ja siis tuleb kiiresti joosta teenija juurde peitu. Arvuti on ka huvitav asi, vähemalt selles tuleb osaleda, kui teenija midagi kirjutab. Kõige parem viis selleks on istuda teenija käe peale. Kuigi teenija on õpetanud, et arvutist võib ka teisi kasse vaadata, ei ole Betty seda veel selgeks õppinud. Kui „arvutikass“ teeb häält, siis hakkab Betty teda otsima maast või laest, aga silmsidet „arvutikassiga“ ei ole  veel tekkinud. Aga me harjutame:)

Oma karvase kasuka eest hoolitseb Betty hästi. Teenija osaleb ka aktiivselt, sest mõnikord on karvapallidega raskusi. Seetõttu teenija kasutab kammi kord päevas ja Betty üritab sellega leppida. Kaela ümbrusest ja keha pealt on kammimine mõnus. Lausa nurrumist väärivalt mõnus. Aga kõhu alt ja saba lähedalt – hirmus. Kui ta alguses võitles selle vastu küünte ja hammastega, siis nüüd lükkab käpaga kammi eemale või üritab ära minna. Teenijal on küll igaks juhuks veel nahkinnas ühes käes, aga see on igaks juhuks. Ja käed on ilma ühegi kriimuta. Kummalisel kombel meeldib talle väga see, kui pärast kammimist niiske švammiga karv üle käia. Seda teeb teenija seetõttu, et kätte saada lahtised lendlevad karvad ja maha võtta staatilisust. Betty võib ka paitamise käigus minna nii elektrit täis, et karv tõuseb püsti:)

Külalised on üldiselt toredad, sest nad teevad pai. Mõned mängivad ka. Aga mõnikord tuleb neid käest ka naksata (õrnalt, jälgi jätmata). Nii igaks juhuks. Ja neile tuleb etteheitvalt otsa vaadata, kui nad diivanil hõivavad Betty koha.

04.01.2016

Mõned sõnad ka sellest, kuidas Bettyl läheb. „Koerast“ hakkab saama kass. Muutub iga päevaga iseseisvamaks, toitu valib (eriline lemmik on kanafilee, konservid üldjuhul ei ole lemmikud). Magab üldjuhul diivanil, kuid mingil ajal tuleb voodisse. Hommikuti teeb kassitempe (eriti meeldib talle hommikul kell 6 voodi all voodit kraapida nii, et madratsid rappuvad).  Paar minutit on ka süles rahulik, kui kass süles ringi käia.  Mõnikord näitab ka küüsi ja hambaid, nt kui tagumise kintsu pealt pusasid püüd välja lõigata.

Mängimisega väsin mina rohkem ära, sest Bettyl liiguvad vaid käpad ja tagumikku ta mängu ajal maast ei tõsta. Aga harjutame, sest tubane kass peab ju liikuma ka:).

22.12.2015

Saadan uudiseid Betty esimesest koduõhtust, ööst ja hommikust.

Kohanemine läks kergelt. Kui ta oli kõik  üle vaadanud ja lõhnastanud (põske hõõruti iga asja vastu), siis sai Bettyst „koer“, kes käib järgi, tahab pai ja tuleb kutsumise peale kohale, magab diivani peal inimese kõrval:)  Enne magamist toimub pesategemise protseduur, mille käigus sõtkutakse  seda kohta, kuhu magama heidetakse ja selle protseduuri käigus lüüakse ka küüned diivanisse.  Ehk diivan vajab katet:)

Sööb ja joob hästi, kammida lubab (va kõhu alt).  Hommikuks liivakasti veel kasutanud ei olnud. Kraapimispuu jätab teda täiesti külmaks.

Manipuleerimisoskused on tal suurepärased:) Öiseks magamiseks diivan ei sobinud (õhtul sobis väga hästi). Kui voodisse läksin oli Betty ka kohe voodis. Viisin ta teise tuppa diivanile tagasi, kuid Betty tuli kohe tagasi, seekord istus öökapi peale, nurrus kõvasti ja vaatas oma kaunite silmadega otsa „ise oled voodis, aga mind ei lase“. Tõeline manipulaator:) Proovisin veel kord ja tõstsin ta tooli peale pesasse. Seejärel oli ta voodi all ja tegi maailma kõige õnnetuma mjäu (mulle tehakse liiga:). Andsin siis alla ja voodis ta oligi. Tõstsin igaks juhuks ka pesa voodisse. Natukese aja pärast koliski ta pessa (mis oli voodi peal). Hommikul oli ta pesas ja lahkus voodist, kui äratuskell helises.

Kui hakkasin tööle tulema, siis lõppesid „koera“ kombed ja läks iseseisvalt tuppa sulgi närima. Vaatas sellise pilguga nagu tahaks öelda: „eks sa siis mine ja jäta mind üksi, ma olen sellega juba harjunud, et inimesed nii teevad“.

Betty Turvakodus