Kasside Turvakodu
ROBERTA (NÜÜD BERTA)
Berta tervitab uuest kodust!
19.12.14
Jõulutervitused Roberta, nüüdseks Berta poolt. Ta on meiega olnud üle poole aasta, ja ta on nüüdseks hoopis teine kass kui ta oli alguses. Aga see algus oli meil ikka väga üle kivide ja kändude. Algas kahepäevasest köögi kardinapuu peal streikimisest, elukaaslane lõpetas selle ja võttis ta sealt alla, sai küll paar kriimu aga polnud hullu. Peale seda hakkas Berta meil vähe elavnema ka. Kui me kodus olime siis oli kogu aeg peidus, ei olnud mingit liikumist. Aga mida päev edasi seda uudishimulikumaks ta muutus. Mingi aja pärast hakkasid tal juba öised mänguringid, tänu millele meil oli nii mõnigi unetu öö. Aga siis otsustasime et paneme ööseks toa ukse kinni, ja nii see oli 2 ööd. Ja peale seda ei trallitanud ta enam öösel. Väga tark kass! Varsti ta juba liikus ka siis kui me kodus olime, aga kui meie liikusime, siis ta jooksis kohe peitu. Augustis oli ta juba boss meie korteris, liigub millal tahab, magab nii aknalaua kui ka diivani peal. Aga aknalaud ikka see lemmik, kutsume seda tema trooniks 🙂 Septembri kuus mõtlesime et ehk võtaks talle seltsilise, algul see mõtteksn jäigi. Ja siis mõte sai meil teoks novembris. Leidsime FB-st toreda kassipoja kelle ka koju tõime. Nimeks sai tal Väino. Ta on ülimalt aktiivne ja metsik pugeja- täielik vastand Bertale. Esimene nädal oli natukene hirmus, eks oli vähe susisemist ja pinget õhus. aga see kadus peagi. Hakkasid suured mängutuurid ja müttamised meie ühetoalises korteris. Ja Berta on ka meil väga elavaks muutunud. Ja siis paar nädalat tagasi juhtus see mida enam ei oodanudki- õhtul kassidele pehmet toitu pannes mõtlesin et prooviks Bertale ka pai teha, Ja Sa ei kujuta ette kuidas ta seda nautis. Esialgu küll natuke, aga nüüd juba naudib korralikult koos nurruga, mis on tal nii vaikne:) Aga praegu saab ainult köögis talle pai teha. Berta tuleb juba meie kõrvale diivanile magama, aga siis pole mõtet pai teha, kuna ta jookseb minema. Vahel köögis toimetamas, süüa tehes, tuleb Berta ja hakkab vastu jalga hõõruma, siis istun ta kõrvale maha ja lihtsalt paitan teda, ja enam ta nagu süüa ei ootagi 🙂 Mul on hea meel et Berta on meiega ja koduga nii ära harjunud 🙂