Sitsiilia (uue nimega Katja) tervitab uuest kodust!

08.11.2014

Kirjutan teile, et jagada koduuudiseid Sitsiilia kohta. Varsti saab täis 3 kuud, kui ta on meil olnud, ja selle ajaga saime kenasti tuttavaks, õppisime üksteist tundma ja nüüd juba selge, et kassike on koduga ilusti ära harjunud ja tunneb ennast hästi. Kuna kohe saabumisel meile tundus, et kassi nimi – Sitsiilia – on liiga pikk ja lapsele raske välja öelda, siis ühiselt otsustasime, et vaja lühemat ja lihtsamat – nii sai Sitsiiliast hoopis Katja 🙂

Mõnda aega õppisime üksteist tundma ja harjutasime üksteise mõistmist. Nüüd teab Katja ilusti, et lillepoti seest mulda välja ei kaevata, öösel ei kräunuta, küüsi vastu vaipa ei teritata ja söögilaua peal ei käida. Ja pererahvas teab ilusti, et kõige parem toit on kuivtoit, ühtegi konservi ei kõlba süüa rohkem kui 1 teelusikatäit, ja hapukoor on jumalik 🙂 Ja veel seda, et kõikidel mänguhiirtel ja pallidel on imelik komme kaduda ei-tea-kuhu kohe, kui nad kassi käppadesse satuvad!

Veel saime teada, et vannis elab imelik loom nimega duššivoolik, mida on hea jälitada ja käpaga lüüa; et kapp ei olegi nii kõrge, et sinna peale ronida ei saaks; et toaukse peal on hea sõita edasi-tagasi; et kõiki toataimi tegelikult kõlbab närida – ja proovi sa perenaine tõestada vastupidist; et spetsiaalselt ostetud pehme kassimajake katusega ei kõlbagi magamiseks, vaid hoopis kõik kilekotid ja pappkarbid on parimad magamisasemed.

Nüüd juba oleme päris sõbrad ja saame üksteisest aru. Katja magab öösel rahulikult meil voodi peal – kord minu voodi peal, kord lapse voodi peal, tuleb õhtul uksele vastu, hoolega jälgib inimeste tegemisi vannitoas, aitab pesta nõusid ja koristada, ei karda tolmuimejat ega fööni, tuleb kindlasti kohale kui sülearvuti lahti tehakse, ja sätib ennast nii, et klaviatuuri kasutada on võimatu, ja suurimaks abiliseks on ta siis, kui võtan välja õmblusmasina ja hakkan õmblema – siis on ta ilmtingimata kohal ja sätib niidirulle ja muid tarvikuid oma äranägemise järgi korda, samal ajal hellalt nurrudes.

Meie ellu tõi ta palju rõõmu ja positiivseid emotsioone. Ja väga sooviksin tänada teid, kallid Kasside Turvakodu vabatahtlikud, et te teete seda mida te teete – läbi teie tegevuste ja tulemuste ka meie, tavalised inimesed, õpime olla paremad, vastutustundlikumad, teistega arvestatavamad…. Jõudu ja jaksu! Meie – mu pere ja Katja – suurimad tänud!

Sitsiilia Turvakodus