UUES KODUS!

Karla alustas enda kassielu turvalises keskkonnas. Tal oli oma söögikauss, oma peesitamiskoht, omad paikäed, kõik kõik oli oma. Kuni Ükspäev ei saanud enam midagi omaks nimetada. Needsamad temale armsad käed tõstsid Karla tänavale, kohta, mida ta oli siiamaani ainult turvaliselt läbi aknaklaasi jälginud. Need käed, millest Karla hoolis, ei hoolinud enam temast. Kolimisega seoses muutus Karla tüütuks kohustuseks, kes jäeti maha kui ebavajalik mööblitükk. Aga Karla ei ole mingi vana tool. Karlal on hoopis imelised rohelised silmad, pisikesed kõrvad, pikad vurrud, valged sokid ja suur süda. Kuid tänaval olles puges segadus hinge- MIKS, mis juhtus, miks järsku kõik muutus? Kuhu jäid minu täitsa omad asjad, minu paikäed, minu inimesed? Õnneks head naabrid märkasid Karlat ja toimetasid ta sellest temale veidrast ja ohtlikust maailmast eemale. Nüüd hoiukodus on aeg õppida uusi asju- näiteks, et koerad on tegelikult täiesti tolereeritavad olevused. Kui “natuke” häält teha, jõuab söök võibolla kiiremini kohale. Igasuguseid palle taga ajada on ka superäge.

Karla sooviks veel väga palju uusi asju avastada, aga kõige rohkem ta tahaks usaldusväärseid paikäsi, kes avastaks koos temaga pikkade aastate vältel kodus, mida Karla võib nimetada täitsa enda OMAKS.