UUES KODUS!

Miku on päikesekollane ja rõõmsameelne kassipoiss, kes enne Kasside Turvakodusse sattumist elas Mustamäel. Aga mitte korteris, vaid paneelmajade vahel ühe puu all ja kutsus kõiki heledal häälel enda juurde. Nii pai tegema, juttu rääkima kui ka söögipoolisega kostitama.Ja mis seal salata – oli ju tegelikult ilmselge, et see noor ja eksinud kass kutsus inimesi endale appi. Abilisi õnneks leidus ja Miku sai õueelu käest üsna pea päästetud – ära lasi ta end viia lausa süles. Läks pisut aega ja Mikule tuligi kodupakkumine. Miku võttis selle rõõmsalt ja usaldavalt vastu ja meie südamed jäid samuti rahule.  Kuni siis paraku, üsna pea, saabus Miku kodust kiri, et kass uuele peremehele ikkagi ei sobi.  Tema tahtis sülekassi, aga Miku on liiga iseseisev. Tema tahtis rahulikku kassi, aga Miku on hirmus tragi. Ja nii edasi. Meie vangutasime päid ega osanud midagi öelda. See, et noor kass on mänguhimuline, vajab õpetamist, harjumist ja oma ruumi, on ju täiesti tavaline. Ja käppa südamele pannes võime öelda, et Miku pole tõesti mingi kraade-kass – ta ei ole selline kes laamendaks ja kisuks kardinad koos puuga alla ja loobiks vaase puruks nii, et pererahval nutumaik suus. Ei, Miku lihtsalt tahab vahepeal pisut mängida ja vahepeal jällegi omaette olla. Nagu me kõik.

Miku on noor, tal on suurem osa maailmast veel avastamata ja seetõttu ta ka ei maga päevad läbi, vaid tahab ikka teada, mis kuskil toimub ja kas midagi uut saaks õppida. See kõik aga, hoolimata läbirääkimistest, paraku Miku uuele peremehele ei sobinud…Ta oli kindlalt otsustanud, et Miku ei ole pikemat pühendumist väärt. Sellepärast ongi Miku nüüd jälle päris nutuses seisus. Jälle Mustamäel. Mitte küll enam puu all, aga kliinikus, kus iga tund ja puur on arvel ja kus tema nukrad abipalved ka öötundidel seintelt vastu kajavad. Miku tahaks diivani peale, tahaks päikese laikudesse, tahaks koju…Koju, kus oleks ruumi olla ja natuke mängida, koju, kus teda ümbritseksid inimesed, kelle südamed oleks sama soojad kui tema kasukatoon ning uuele pereliikmele täiesti avatud.

Pole kahtlust, et ühel päeval saab Mikust kindlasti ka väärikas rahulik kassidzentelmen, kes suurema osa oma päevadest juba diivanil mediteerides mööda saadab, aga sinnani on veel aega. Miku aga on armastavat kodu väärt juba täna. Sest tal pole mitte kui midagi viga. Ta on täiesti suurepärane ja viks kassinoormees, kellele ka paid väga meeltmööda on. Nagu meile kõigile – õigetel hetkedel.

Miku on alla aastane aktiivne kassipoiss, kes on vaktsineeritud, kastreeritud ja kiibistatud. Saanud ussirohtu ning ootab loomakliinikus oma uut pere endale järele. Mikule sobiks suurepäraselt pere, kus on juba noor kassihakatis või rõõmsameelne koer ees ootamas – kellega mürada ja oma mänguhimu rahuldada. Kirjuta kullakarva Mikule kiri – info@kassideturvakodu.ee ja tule teda juba täna vaatama!