UUES KODUS!

Lola on kena hispaania nimega (osaliselt) briti lühikarvaline kass, kes jõudis meile üle noatera, kui nii võib öelda.

Kena briti kassidele omase ümara mõmmikunäo ja sinikuldse karvaga Lola on küll üks viimati Turvakoju saabunutest, mis aga ei tähenda kuidagi seda, et ta teistega võrreldes paremas seisuks oleks.
Siin ta siis nüüd on – Turvakodus. Sinise-kullakirju. Ja padustressis.

Ta on hakanud nohisema ja peidab end igale poole, kuhu ainult peita saab. Ta kardab teisi kasse, kuid inimesel laseb end vastu puiklemata sülle võtta ja hellitada. Lola on üks neist elusolenditest, kes tõesti vajab paisid ja suhtlemist. Kui me ta esimest korda Turvakodus teiste kasside juurde lahti lasksime, põgenes ta kohe kõige kitsamasse nurka kahe riiuli vahel ja lebas seal, silmad kinni ning pea käppade vahele surutud.
Seal ta peitus, kuni me ta sealt välja tõstsime ja süles puuri viisime. Puuris tundis ta end vähemalt nii kaitstult, et julges sööma hakata ja veidi pead tõsta.

Lola saaks ehk hakkama ÜHE sõbraliku kassist kaaslasega. Tema kodust äraandmise põhjuseks oligi see, et pere teine kass kiusas Lolat ja oli tema suhtes liiga domineeriv. Kuid Lola – kahjuks! – pole enda eest seisja loom. Kõik ei ole. Midagi pole teha. Eks me kõik oleme erinevad – kes introverdid, kes kõigiga klappivad. Lola on tagasihoidlikuma loomuga loom ja praegu on seis selline, et Lola elavneb ainult siis, kui tema juures on inimene, kes talle pai teeb. Ainult siis lähevad Lola kuldsed ümmargused silmad särama, kaunis sinakaskuldne pea tõuseb üles ja kostub vaikne tänu-nurr :).

Hetke jooksul tundub, et elu on jälle ilus ja kõik on korras. Kuid kui inimene Lola puuri juurest lahkub, on see selle väikse looma jaoks konkreetselt maailma lõpp. Ta on jälle üksi võõraste ja ohtlike kasside keskel, teda on jälle maha jäetud – võõrasse kohta, vaenulikku keskkonda. Igasuguse turvatundeta. Lolal pole Turvakodus midagi oma, pole midagi sellest, mis tal varem oli. Pole inimest, kes lohutaks võikes pai teeks. Ta on üksi.

Selline see meie sinine Lola siin täna on. Mis siis, et tema karvades säravad väikesed kuldsed päikesekiired ja mis siis, et ta on tegelikult tohutult sõbralik ja paimaias nagu kodus üles kasvanud kassid ikka.

Praegu on ta hinges tühjus – sest tal pole enam kellegi jaoks elada.

Lola on steriliseeritud, kiibitud ja vaktsineeritud. Kasside Turvakodus alates 08.09.2015

Kontakt: info@kassideturvakodu.ee