UUES KODUS!

Marco on noor triibuline koheva kasukaga kassipoiss, kellel on lumivalge kurgualune ning samas toonis pikad-pikad piimavurrud. Tundub nagu oleks Marco päevad läbi piimakausiga väga suur sõber olnud. Kui ei teaks, siis võiks arvata, et Marco piimavurrud ongi loodud piima efektiivsemaks limpsimiseks. Ja võib öelda, et väga vahvad näevad need vurrud välja küll 🙂 Piimavurrudega kassipoiss on leitud Lasnamäe majade vahelt ringi ekslemast. Marco oli seal juba möödunud talvel ning ka suve saabudes ei olnud ta kuskile kadunud. Head inimesed-majaelanikud toitsid teda nii palju kui võimalik ning jagasid paide näol oma hellust, kuid ilmselgelt sellest ei piisanud. Iga kassipoiss ja -tüdruk soovib leida omale päris kodu, kus tal oleks isiklik piimakauss, isiklikud paikäed ja isiklik oma lõhnaga kohevaks tatsatud diivanipadi.

Marco magas Lasnamäe kõrgete majade ümbruses päevad läbi ühes väikeses räsida saanud põõsas, kus ta pistis lähenevate sammude kuuldes oma nina välja ning jäi ootele: “Kas nüüd?” Kui sammude hääl muutus vaiksemaks nii et korraks oli täielik vaikus, pööras Marco teise külje ning jäi und nägema ilusatest asjadest ja ilusatest inimestest – ilusamast maailmast. Järgneva heli peale oli Marco taas põõsast väljas endal peas keerlemas küsimus: “Kas nüüd viiakse mind koju?”.

Marco lootusekiired olid peaaegu kustumas. Võib öelda, et Marco oli alla andnud. Ta konutas lageda taeva all paduvihma käes nii, et tema kasukas oli läbi vettinud, kuid varju ta ka ei läinud. Ta ei läinud varju, sest vihmapiisad, mis pladisesid tema kasuka sisse tundusid ainukesed, kes teda veel märkasid. See pilt, kus üks õnnetu kassihing seisab vihma käes vurrud, kõrvad, sabad – kogu tema pisike keha – vihmast läbi imbunud ja kurbust täis pilk ette joonistatud – see on südant kriipiv.

Mida aeg edasi läks, seda kõhnemaks ja kurvemaks Marco jäi. Tema näost oli näha nii suuri kurbuse märke, et iga Marcost mööda läinud inimene ei saanud teda tähelepanuta jätta. Jah, Marcot nähti, kuuldi, märgati, kuid kui paljud nendest inimestest ka reaalselt midagi ette võtsid tema abistamiseks. Julgete pakkuda?! Kui ei julge, siis jah, ainult üks inimene märkas, kuulis ja aitas. Ainult üks!

See üks hea inimene toimetas Marco Kasside Turvakodu hoole alla kosuma. Marco on tänulik ja nurrub. Sellest hoolimata, et Marco on tänava peale elades saanud endale sõjahaavad (parasiitide poolt kahjustatud nahapind) paraneb ta väga kenasti ning on täie tervise juures. Iseloomult ülimalt sõbralik ja naudib paisid.

Piimavurrudega Marco ootab kirju aadressil info@kassideturvakodu.ee