UUES KODUS!

Chuck Norris vajab hädasti natuke remonti ja oma kodu.

Chuck Norris on sellepärast Chuck Norris, et kui temalt küsida, mitu käpakõverdust ta teeb, kostab vastuseks enesekindlalt: “Kõik teen ära!” – Millisest puurist sa ennast välja pressid? – “Kõigist!” – Aga palju sa südameid murrad? – “Kõik murran ära!”

See suur, tiheda karva ja täiesti ebamaiselt helesiniste silmadega hõbevalge kass on Pelgulinna tänavatel seigelnud oma kolm aastat.  Võimalik, et kassipojapõlves oli ta täitsa kodukass, sest ta ei karda keda kuraditki ning teab väga hästi, kuidas inimest ümber küüne keerata. Tõsi küll, algul oli ta pisut tõrges, käis inimesest suure kaarega mööda ja märgistas igaks juhuks kõik väga põhjalikult ära, ka kausi, millest talle süüa pakuti. Aga mõni kuu tagasi juhtus, et kassi kõht oli tõesti väga tühi ja kui ta söömisega hõivatud oli, pani inimene talle kiiresti turja peale tubli annuse parasiidirohtu. Seda oli miisul hädasti tarvis, sest kirbud olid tema silmnäo sõna otseses mõttes veriseks söönud…

Nädal hiljem tuli Chuck Norris uuesti. Ja oli kui ära vahetet – haakis end inimesele sappa, silis sääri, nurrus, noris pai, keeras end selili ja näitas kõhtu ning oli üldse maailma kõige nurram miisik. No kuidas sa jätad sellise tänavaelu räsida?

Nüüd elabki Chuck Norris hoiukodu keldris puuris. Puuris sellepärast, et keldris on liiga palju asju, mida üks kass võib kogemata katki teha – näiteks moosipurgid, mõned neist on Norrise järjekindla puurist väljamurdmise tõttu juba ka oma otsa leidnud – või mis võivad kassi katki teha – hekikäärid ja naelakastid ja vahel ka moosipurgikillud… Tuppa ei saa miisik aga seetõttu, et seal juba elab kaks väga territooriumitundlikku ja iseteadlikku kassi, kellel omavahelgi üksjagu hõõrumist, kolmas oleks liig mis liig. Õues ta küll käib, aga harva omaette, rohkem ikka rihma otsas, sest antibiootikumid tahtsid söömist ja silmasalv tahab määrimist (tänavalt hangitud herpesviirus tuleb ju ometi välja ravida) ja ravikuuril olles ei ole hea, kui mõni päev vahele jääb…

Õnneks on Chuck Norris väga nõus rihma otsas jalutama. Ei rebi, ei kisu, ei viska solvunult külili, vaid jalutab ilusasti koos inimesega, andes hästikasvatatud koertelegi silmad ette. Nii et kui keegi tunneb, et hädasti oleks vaja kord või paar päevas õues jalutamas käia, aga isiklikku motivatsiooni napib ja koera ei taha võtta, siis on Chuck Norris nõus appi tulema. Seda enam, et ta tegelikult väga-väga tahaks sellisesse kodusse, kus saab õues käia. Aga suurema osa ööpäevast on Norris nõus sooja kolde kõrval pehmel asemel pikutama ja laskma end silitada ja kammida ja endale paremaid palu ette kanda.

Kui Chuck Norris tunneb, et tema õigusi piiratakse, siis ta puhiseb toredasti. Kui Chuck Norrist on vaja teisaldada, siis ta ajab oma vägevad lihased pingesse ja on kange nagu üks kassikujuline pisike kummut. Kui Chuck Norrisele söögikauss ette panna, siis ta tormab selle kallale tõelise entusiasmi ja võitlusvaimuga. Aga vahel, kui inimene tema puuri ees seisab, istub ta lihtsalt puuri põrandal, esimesed käpad vastu inimese rinda ja laseb endale pai teha ja end kõrva tagant sügada ja kogu tema olemus ütleb: “Minust saab suurepärane kodukass, andke mulle ainult võimalus!”

Üks väga suur mure peale kodu leidmise soovi on Chuckil siiski veel – loomaarst leidis tema kõrvadest uudismoodustised. Vohama on need hakanud pideva põletiku tagajärjel, mis omakorda on tulnud tavalisest loomade parasiidist – kõrvas elutsevatest lestalistest. Lestade ravi on tegelikult väga lihtne, piisab vaid vastavast parasiiditõrje tilgast kassi turjale, kuid kui kõrvad on pikka aega ravimata, põletikus ja kass neid pidevalt valu ning sügeluse leevendamisekskratsib, on probleemid kerged tulema. Kuigi pealtnäha pole kassil midagi häda, on mure tõsine, uudismoodustised tekitavad omakorda põletikku ning võib ka juhtuda, et kui lasta neil kontrollimatult vohada, sulgevad need lõpuks täielikult kõrva kuulmekäigu ja siis kass enam ei kuule. Nii et võib öelda, et Norris sai tänavalt ära sõna otseses mõttes viimasel minutil, sest praegu on arstid tema kõrvade suhtes veel väga optimistlikud ning arvavad, et tema mõlemad kõrvad õnnestub veel täitsa korda teha.

See aga tähendab, et Chuck Norris peab minema operatsioonile ja pärast seda vähemalt nädala kliinikus arstide asjatundliku hoole all olema. Kokku võivad tema ravikulud ulatuda mõnesaja euroni. Turvakodule käib see summa aga üle jõu. Nii olekski Chuck Norris väga rõõmus, kui inimesed tema kõrvaoperatsiooni natukene toetaksid…

NB! Ja oma kassiga arsti juurde minnes paluge arstil alati ka otoskoop välja võtta ja loomale kõrva piiluda – kas või niisama huvi pärast. Mida varem sellisele murele jaole saab, seda parem. ;o)

Kes tunneb, et ta sooviks Norrisele peavarju pakkuda või toetada tema kõrvaoperatsiooni, on oodatud ühendust võtma info@kassideturvakodu.ee