Väike Manni tervitab uuest kodust!

Meil läheb väga hästi. Manni on hea iseloomuga kiisuke, õrna hingega, tahab palju hellust, samas mürab nii mis hirmus. Lastega tahab mängida, aga liiga endale teha ei luba, jookseb minema või paneb käpaga. Ta tahaks nagu kogu aeg midagi nosida. Mul ongi juba hirm et kassi üle ei toida. Magab meie kaisus ja esimesed ööd olid küll lahedad. Manni arvas ,et keset ööd tuleb mängima hakata. Kõige pealt hammustas mind näpust; kui ma käe teki alla peitsin, siis tuli hammustas ninast, siis sõtkus peas ja lõi uhkelt nurru 😀

Nüüd ta magab öösel paremini. Me päeval mängime temaga palju. Koera pärast on mure, ta käib terve päev kassil kannul, ei maga, sööb ainult siis kui Mannugi. Me polegi nagu täpselt aru saanud mida ta kassist mõtleb, ta nagu tahaks teda rohkem nuuskida, päris kalle ei kipu. Mannu on talle paar korda käpaga virutanud. Bibi nagu natuke kardab teda aga ma arvan, et küll koer ära harjub. Aga Manni on meil üks väga ära hellitatud kassipreili, me armastame teda kogu südamest. Aga oleme teile väga väga tänulikud, et meil selline maailma kõige armsam kiisulaps kodus kasvab.