Kasside Turvakodu
KURIN
Kurin tervitab uuest kodust!
10.02.2016
Täpselt aasta on möödas, kui me Kurinaga Turvakodust koju sõitsime. Vaene kassike näugus kaeblikult terve tee, aga uues kodus tuli ta kohe uudishimulikult transpordipuurist välja ning vaatas terve korteri korraga üle, endal saba julgelt püsti. Kui uudistamine oli lõppenud, laotas ta end mugavalt diivanile laiali ja hakkas rahuolevalt nurruma. Täiesti üllatav. Me olime valmis selleks, et ta ei mõtlegi puurist lahkumise peale või siis poeb kuskile peitu ja veedab nõnda nädalakese. Kus sa sellega.Enne Kurina võtmist käis meil peast läbi palju mõtteid, muuhulgas, et kas see ikka on hea mõte… ja nüüd saab öelda, et kõik kõhklused olid täiesti asjatud ning see oli parim mõte üldse. Liialdamata. Kurin on väga armas, julge ja sõbralik kiisu. Rääkimata sellest, et tema nimi sobib talle ideaalselt — mõnikord piisab lihtsalt Kurinale otsa vaatamisest, et ta nurruma hakkaks. Tema nurrumised on väga kõlavad ja pikad ning ta oskab suurepäraselt muresid ära nurruda.
Kurin on tõeline sülekiisu, tema spetsialiteet on käppadega sõtkumine ja peaga müksamine. Kui Kurin ennast inimeste süles eriti mõnusalt tunneb, väljendab ta seda otse loomulikult kõva nurrumisega ning hellalt ja järjekindlalt oma küünte surumisega inimese jalgadesse. Ta ei lase ennast sellest segada, et see tegevus inimestele meelepärane pole. Tal on ju nii mõnus olla ja seda tuleb välja näidata!
Samuti on Kurin väga viisakas ja enesekindel kiisu. Kõik külalised tuleb ukse juures vastu võtta kõvasti näugudes ja neilt mõned paid välja nõuda. Aga ainult paar paitust, sest Kurin on ikkagi endast lugupidav kass ja mine neid võõraid inimesi tea.
Kurin võtab ka oma pererahva valju kräunumisega vastu, räägib kõik uudised ja mured ära. Lisaks sellele on Kurin veendunud, et kui keegi pererahvast koju jõuab, tuleb teha väga näljane nägu, sest nii on lootust pehmet toitu saada. See tõsiasi ei kõiguta kassikest absoluutselt, et ta on näiteks 15 minutit enne seda taldrikutäie head-paremat pintslisse pistnud. Oo ei! Kurin teeb pähe sellise näo, et ta on maailma kõige näljasem kiisu ja talle pole mitte kunagi süüa antud. Mis sest, et tema pehme ja ümar vorm viitab vastupidisele. 🙂
Lõpetuseks veel nii palju, et ma olen mitu korda tabanud end mõttelt, et miks me küll varem kassi ei võtnud, kuna Kurin pakub meile palju rõõmu. Ju siis on Kurin see kiisu, kellele oli määratud meie perre jõuda ja kindel on see, et me oleme selle üle väga tänulikud.
