Lontul on herpesviiruse tagajärel küll silmanägemine natuke kahjustada saanud, aga see teda ennast ei sega üldse ning ei põhjusta talle ka hilisemaid probleeme. Iseloomult on Lontu ilmselt kõige suure südamega kass 🙂 Alati tahab olla inimesele lähedal, vaikselt hiiib inimesele külje alla ja kaissu, naudib väga kui teda sügatakse (ka kõhu alt, mis paljudele kassidele ei meeldi). Samuti om ta väga mänguhimuline, talle sobivad kõik mänguasjad — veerevad pallikesed, põrandavaip kui ka suletutikesed. Lontus on nii palju elrõõmu, hellust ja inimese vastu hoolivust, et siiani imestame kuidas sellise hea iseloomuga kass siiani veel turvakodus oma kodu peab ootama. Iga päev Lontut sülle võttes lubame talle, et peagi tuleb tema uus kodu talle järgi…