James tervitab uuest kodust!

Sai jälle mere ääres kassidega jalutatud ja kassid muidugi tegid kohustusliku vahepeatuse baaris ehk siis lakkusid palderjanijuurt ja peale seda hakkas jahiinstinkt tööle: Triip üritas millelegi või kellelegi, arvatavasti hiirele, peale hüpata, kuid edutult — ta kas hüppas mööda või oli see mingi puuleheke mida ta hiireks pidas ning James arvas, et tema on kõvem vend ja tahtis hoopis parti kätte saada- roomas ja hiilis kivi tagant ning lõpuks tuiskas pardi suunas, aga oh sa pagan, meri tuli ette ja poiss ei tahtnud käpakesi märjaks teha, seega jäi merre. Milline pettumus!

Siis hakkas üks kajakas Jamesi peale karjuma, ilmselt oli tema pesa lähedal ja James pidi varjuma kruusaauku. Igatahes tegevust oli kassidel küllaga, vahepeal ajasid nad teineteist taga küürud seljas või ronisid puu otsa. Nii vahva on neid vaadata, ega kodus igav küll ei ole.

Aga põhiline nali oli hommikul- nimelt on ju teada, et kassid toovad millegipärast oma saagi koju ja meie trepi ees on alati Triibu püütud hiired, ta on väga osav jahimees ning demonstreerib uhkusega oma trofeesid. Vaene James pole aga ühtki hiirt veel püüdnud, aga ega ta ka taha viletsam olla . Täna aga  nägime siis, et James tuleb jooksuga naabri aiast, endal midagi hambus. Mõtlesime, et ohhooo, sai vist kellegi kätte. Ja nii ta otsejoones tuligi ukse juurde ja pani saagi maha, Triip muidugi läks kohe uurima, aga sai matsu vastu pead. Läksime siis ise vaatama, et kelle James koju tõi….ukse ees maas oli…. kuivanud kala 😀 😀 pidime ribadeks naerma end, ei kujuta ette kust ta selle pihta pani . Vaene armas kassike, kas ta tõesti tahab näidata meile, et on sama hea kass ja väärt meie kodu, tegelikult teeb natuke kurvaks ka, sest ta ei pea ju tõestama, et ta on täisväärtuslik kass, äkki ta kardab, et me võrdleme teda Triibuga, et üks on noor ja teine juba eakas, ei tea mis mõtted tema peas keerlevad. Aga oma südames ta kindlasti teab, et ta on ja jääb meie pere täieõiguslikuks liikmeks! nii vahva kass on ta!!!

Täna juhtus midagi, mis tõestas, et see imeline, eriline kass nimega James Bond, on meie kodu täielikult omaks võtnud!

Nagu alati, läks ta otsejoones hommikul õue ja võttis koha sisse oma magamiskohas. Mees oli köögis ja nägi läbi akna kõike mis nüüd juhtuma hakkas. Õue tuli üks valge paksu karvaga kass, suur ja ülbe ning natuke ehmatas ära kui Jamesi nägi, kuid siiski liikus otsejoones maja suunas, sest ta oli siin ennegi käinud ja teadis, et siit võib süüa saada. Aga mida tegi James? Ta isegi ei hoiatanud, vaid laskis suurel valgel ülbikul lähemale tulla ja siis startis nagu püssikuul nii, et tema ase lendas eemale, nii suur oli see jõud mis ta paigalt tõukas. Mees ütles, et mingit häält polnudki, vaid ainult üks suur must- valge pundar tuustis ja uperpallitas mööda õue ja valgeid karvatutte lendas ikka tükk aega. Suur valge sai lõpuks vabaks, nad küürutasid ja keerutasid üksteise ümber sõjatantsu mingi aeg ja lõpuks suur valge lasi saba sorgu ja lidus aia alt läbi joostes metsa poole, James oli uhke suure kaarega üle aia lendand kassile järele, et talle ikka tõsiselt selgeks teha, kes siin elab ja kelle territoorium see on ning et enam siit süüa ei saa! Kuskil 10 minutit oli ta ära, aga oskas ikka tagasi tulla, me juba natuke pabistasime. Teate….ma ei oska muud öelda kui et, mu mees austab seda kassi, tõsiselt! Ta on temast nii vaimustatud, sest lisaks sellele, et Jimmy on peaaegu kõik Triibu kombed omaks võtnud( näiteks käib meiega koos metsas ja mere ääres jalutamas, James truult kõrval, tuleb vilistamise peale kohale nagu koer, enam ei küünista, ronib juba sülle, suhtleb: see on küll naljakas, ta ei oska näuguda, vaid kägiseb kuidagi- käkk-käkk :D) on ta osav ja tubli kass, tema reaktsioonid on kiired ja osavad, teda on nauding jälgida. Ükspäev jättis mees Triibu koju magama ja võttis ainult Jamesi mere äärde kaasa, et vaadata kuidas ta üksi käitub. Esimese asjana tormas James otsima palderjanijuurt, selle leides, lakkus ta end sõna otseses mõttes täis, püherdas natuke ja siis kargas püsti ja vaatas väljakutsuvalt metsa poole , et : noh karu, kus sa oled, tule ma näitan sulle kumb on tugevam 🙂 mees ütles, et no naera puruks, nii sõjakas oli see kass kui oli «julgust» saanud. Endise koerainimesena on mu mees ikka tõsiselt kasse fännama hakanud, ütleb, et nad on ikka nii erilised, et ta poleks seda elu sees uskunud. Ja kui Triip on selline ninnu- nännu kodukiisu, siis James on hoopis teisest puust ja see on nii vahva! Ma ikka mõtlen siin, et kuidas need kaks kiisut me ellu tulid, nagu mingi kõrgem võim saatis nad meile, algul siis Triibu ja 3 aastat hiljem Jamesi, see oli ju nii kummaline, et ma tundsin pildi järgi selle ÕIGE kassi ära. Ta on meiega ainult 3 nädalat olnud ja me ju näeme tema käitumisest ja olemisest, et ta TUNNEB end KODUS! Tänane territooriumi kaitsmine näitas, et ta peab seda õue enda omaks! Ta usaldab meid! Enam ei karda ta uksest käia, tuleb päevas mõned korrad ka vabatahtlikult tuppa, varem pidi teda õhtul kalaga meelitama, isegi magab juba päeval toas, aga eelistab siiski õues olla. Me laseme ta kohe õue kui ta välisukse juurde läheb ja ilmselt ta juba teab, et teda ei hoita vägisi kinni, et tal on vabadus käia ja olla nii nagu ta ise tahab. Triibuga saavad iga päevaga aina paremini läbi, söövad ühest kausist. James pistab juba 7 silku korraga kinni. Muide, mu mees keedab talle kala, sest tal on kahju, et James närida ei saa, tükid ta neelab tervelt alla, tervet kala nätsutab niisama ja mees arvas, et ta on korraliku toidu ära teeninud ja nüüd hoolitseb eriliselt justnimelt Jamesi toidulaua eest. James tunneb aga auto hääle ära, sest nii kui me koju tuleme, jookseb ta auto juurde, ei karda seda, ronivad Triibuga isegi sisse. Ühesõnaga- mul on jube hea meel Jamesi pärast!!!!

Jätkuvalt palju edu teile ja loodan, et kõik karvakerad kes teie hoole all on, leiavad omale KODUD!

Nädal on möödas kui Jamesi tagasi Saaremaale tõime ja õnneks ta tundub olevat omaks võtnud oma kodu, uue aseme kastis ehtsal sulepadjal ja mängukaaslase, ta käib isegi väljas nüüd, tuustivad ning tormavad Triibuga aias ringi. Algul oli ikka hirm teda välja lasta, et kuidas ta õues end üleval peab või kuidas teda tuppa tagasi saada, aga ta nii väga tahtis välja minna Triibu järel, et me otsustasime riskida. Esimese hooga tormas ta aga naabri kuuri ja tükk aega ei leidnud me teda üles, meil juba tekkis paanika, Martin oli endast väljas, käis teda metsas otsimas, aga õnneks jäljekütt Triip näitas sõbra peidukoha kätte. James redutas seal mitu tundi, aga nälg ( loe: toidupaki tugev krõbistamine) tõi ta jälle koju tagasi. Nüüd käib väljas millal ise tahab ja siis tuleb jälle tuppa kui tahab, enam ei karda ega peida end kuuri. Jooksevad Triibuga maja ümber ringi, ei veeda James enam oma päevi soojas pesas kamina ees, talle ikka meeldib väljas rohkem olla kui toas. Õues saab ju linde passida ja kiviaial end soojendada ja joosta, joosta, joosta….uskumatu kui palju see kass jookseb, ei ütleks küll, et 9 aastane vanapoiss 🙂 vist tahab tagasi teha seda 2 aastat Tallinnas 🙂  Mul nii hea meel kohe Jamesi pärast, ta sai lõpuks omale ehtsa ja tõeliselt hea kassielu mida iga kass väärt on ja Triibul on, kellega aega veeta.

Lõpuks kodus! Sõit läks hästi, James oli vagusi kotis, aga äkki enne Virtsut tegi paar korda udupasuna häält nagu laevad kes kodusadamasse saabuvad. Sadamas oli pikk ootamine, tegime koti ukse lahti, et ta saaks end sirutada, aga ega ta välja ei kippunud, istus edasi kotis ja laskis Martinil end silitada, isegi nurrus natuke. Aga enne Orissaaret tuli äkki ette istmele mulle sülle, pani käpad armatuurlauale ja vaatas aknast välja, nagu uuriks kas on õige koht. Vaade vist meeldis talle, sest peale seda laks ta ise tagasi kotti ja istus seal kuni kojujõudmiseni. Kodus tegi James tutvust uue kodu arhitektuuri iseärasustega, sõi natuke Triibu kausist, mille peale Triip laks tema poti peale ja tuhnis liiva segamini ning siis nad tutvusid teineteisega põhjalikumalt, millega kaasnesid ka üksikud käpamütsud, aga need olid rohkem nagu sõbralikud, kuigi juba esimeste minutitega sai selgeks see, et James on boss. Lõpuks ta ainult kergitas natuke käppa kui juba Triip taandus. Hetkel James magab Triibu kohal voodis ja Triip jälgib teda põrandalt. Oma inimeseks valis James Martini, ise valis 🙂