Helistasin Teile seoses ühe musta hulkuva kassiga, kes tuli meie õuepeale 21.12. Inimesi ei pelga, on näljas ja jäi ukse ette istuma. Kellegi oma ta ilmselgelt ei ole, kuna tundub olevat täiesti hooldamata ja esikäpad on viga saanud. Looma oleks vaja aidata. Kahjuks omale teda võtta ei saa kuna meil on kass ja koer. Kuna võõras kass istub nüüd pidevalt ukse eest, et ainult sisse sooja saada, ei saa meie kass välja. Juba tekkis kisklus, meie kass läks talle kallale. Aga teine kass on väga alandlik ja vaatamata sellele lahkunud ei ole. Palume selle õnnetu looma aitamiseks meiega ühendust võtta.”

Kuna Turvakodul on keset talve alati hoiukodudest väga puudus ja neisse on järjekord oi kui pikk :(, jäi Sulo sinnasamma, leidja trepile.
Pühadeaja ja sellele järgnenud jaanuarikülmad veetis ta vanast kasukast tehtu pesas. Kui inimesed uksest välja astusid, jooksis ta neile alati järele, nühkis end vastu jalgu ja näugus. Kui pere hommikul tööle sõitis, sumpas Sulo läbi lume inimeste sabas autoni. Vaatas hoovist välja keeravale autole pikalt järele. Ning läks siis läbi paksu linnaäärelume tagasi võõrale trepile.

Kui siis, siis lõpuks õnnestus meil leida tema jaoks koht hoiukodus!
Arsti juures selgus, et ta on tugevalt alajahtunud ja külmetunud, jalgupidi kuskile vahele jäänud ja kaotanud mõned varbad. Kuid et ta on kõigest hoolimata väga sõbralik ja usaldav, leplik ja hea kass. Sulo oli sisse pääsedes nii tänulik, et istus kogu aja kõige parema meelega ainult inimese soojas süles, pea inimese kaenla alla peidus. Seda kassi on tegelikult päris valus vaadata — sest ta on NII alandlik. Liiga alandlik ja leplik. Hirm, et kõik muutub ja ta peab jälle õue minema, istub temas ikka veel sügaval sees. Ja seepärast surubki Sulo oma pea alati sügavale inimese pihku või kaela alla. Ta ei taha välja isegi mitte vaadata. Ta tahab olla turvalises kohas. Soojas.

Selline oli Sulo lugu. Lugu, mille õnneliku lõpuni on veel maad ja aega. Sest see väike, ellujäämise pärast nii visalt võidelnud loom vajab endale ka päriskodu. Kodu, kus oleksid sooja südamega inimesed. Sest rohkemat selle väikse süsimusta kassi silmad praegu veel loota ei julgegi. Ainult soojust.
Sulo on kastreeritud, kiibitud ja vaktsineeritud, saanu parasiiditõrje ja tema külmetus on välja ravitud. Ootab oma kodu Põhja-Tallinnas.

Kontakt: info@kassideturvakodu.ee