Merilin on nii-nimetatud «vene sinise» tüüpi kass — sinakashalli tihedama karvaga, ümarama pea ja paksemate põskedega kui tavalised kassid.

Leitud on ta talve hakul Maardust koos õe Christellega, kuhu nad ühel kevadtuisusel hommikul lihtsalt tänavale maha pudenesid.
Kuidas ja kust nad sinna saabusid, seda nad ei ütle ja hea ongi.
Teinekord on ka kassidel väga saladuslik ja müstiline minevik, mida on targem enda teada hoida.

Merilin ja Christelle on iseloomult üsna erinevad, kuid üks ühine joon neil siiski on — nad on kergelt aristokraatliku hoiakuga, nagu vene sinised kassid ikka. Merilini puhul paistab tema geneetiline taust paremini välja — ta on jahedam, iseseisvam ja oma tunnetab oma välimust selgemini kui õde Christelle, kes on veidi tuulepäisem ja miilustavam ja kelle suunurgas ilutsev valge karvatutt on nii naljakas, et rikub esmamulje kõrgist sinisest kaunitarist kohe ära :).

Merilin, kaunis Merilin, on Turvakodus tuntud selle poolest, et tema oskab oma peegelpilti vaadata ja seda lausa ise otsida — kui aknalt enam ei peegelda, läheb Merilin vaheukse juurde, hüppab lingile, seab end täiuslikku tasakaalu ja vaatleb end ukseklaasilt.
Merilini jahedas pilgus ja karvas on peidus killuke müstilist ja rahulikku vene talve võlu ning kui sellele kassile pikalt silma vaadata, võib tema kollase häirimatu kuupilgu taga näha hääletult keerlevaid tuisuvihke ja naaritsakasukates tsaaritare. Sageli muutub Merilin aga kõrgist valitsejannast väikseks üleannetuks kassipojaks ja unustab end suletutti või pinksipalli taga ajama. Kuid ka neist lõbutsemishetkedest hoolimata on ja jääb Merilin tüüpiliseks «vene siniseks» — ta võib olla sõbralik, lahke ja leebe kass kõikide külastajate vastu, kuid oma südame kingib ta vaid ühele inimesele.
Ja siis ta seda enam tagasi ei võta. Ta on väga truu.

Merilin, vaktsineeritud, steriliseeritud ja kiibitud, jõudis Turvakodusse 25.04.13

Kontakt: info@kassideturvakodu.ee