UUES KODUS!

Mia sündis kodukassina, kuid ühel hetkel jäi Mia üleliigseks ning pererahvas pani ta auto peale ning viis täiesti võõrasse kohta suvilate piirkonda. Suvilate piirkonnas oli juba palju kasse ja koeri ees oma igapäevast võitlust pidamas ellujäämise nimel. Kuna võitlust tuli pidada iga toidupalukese pärast, siis sageli jäid selles võitluses peale juba osavamad õue eluga harjunud kassid. Mia püüdis palju inimeste ligi hoida, aga ta aeti ikka ja jälle ära.

Ühel kõledal päeval, kui nälg eriti näpistas, julges Mia minna toidujahile ühte aeda lootuses saada koera kausist omale söögipoolist. Paraku lõppes see retk halvasti ja Mia vedas ennast kuidagi võitlushaavadega ühe mahajäetud suvilamaja kuuri alla. Ilmselt oleks Mia elu sealsamas kustunud kui poleks olnud toredaid inimesi, kes kassikolooniale appi tõttasid.

Esimesel õhtul oli Mia hirm nii suur, et ta julges joosta ainult toidukausini ja siis jälle peitu. Kuid ajapikku hakkas Mia taas inimesi usaldama. Meelde tulid kodu ja hellus ning Mia hakkas inimese juures nurruma ning end vastu inimest nühkima. 

Igapäevane valu on unustatud, kuid meelest ei taha minna reetmise valu. Sellepärast on Mia vaheldumisi kord nurruv hellik ja siis jälle arglik peitupugeja. Kui Mia käest küsida, et kuidas tal läheb, siis hakkab ta kaebliku häälega jutustama oma raskest tänavaelust. Unustustehetkel hakkab Mia nurruma juba inimest nähes.

Mia on steriliseeritud, kiibitud ja vaktsineeritud ja ootab kodupakkumisi aadressile info@kassideturvakodu.ee