UUES KODUS!

PÄTU- VÄIKE, KUID SÄRAB SUURELT

„Kes või mis on Pätu? Seda ei tea mitte keegi. Keegi ei ole teda näinud. Aga olemas ta on, see on enam kui kindel. Kes see muu oleks võinud ema vaasi ära lõhkuda ja isa kirjutusmasinasse koogipuru raputada, ja vanaisa prillid istus ka Pätu katki.“ (A. Reinla)

Kes meist ei teaks lapsepõlvest lugusid pisikesest Pätust, kes armastas palju krutskeid teha. Kui tuntud raamatutegelast ei ole keegi näinud, siis meie avaldame teile suure saladuse. Meie teame, kes on PÄTU! Pätu on pisike kepsutav pikakarvaline kiisulaps, kes leiab, et tema tahab ka nii põnevalt elada nagu nimekaim Pätu. Kuigi meie Pätu on alles paarikuune tilluke kassipoeg, on näha, et pisike karvakera liigub vaikselt oma eesmärgi suunas. Nimelt on hoiuperenaine märganud, et alati kui ta kodus toimetab, siis Pätu lõpetab kõik oma süütud kiisulapse mängud ning hakkab perenaist jälgima- endal silmis väike kaval tuluke. Kui perenaine on oma toimetustega ühele poole saanud ning peab kooli minema, saadab Pätu rõõmsalt kepsutades hoiuperenaise välisukseni ning jääb vaatama. Perenaine lahkub alati kodunt nukralt, sest väike karvapall jääb niivõrd kurvalt järele vaatama. Kuid nii kui uks sulgub….

Juhuuuu! Kabladi-kabladi-kabladii…tümp-tümp-tümp…kraap-kraap-kraap…till-till-till… Pätu on mänguhoos! Algavad Tubase jooksumaratoni treeningud! „Ei või olla, et kassipoiss Peep on parim maratoonar! Äkki kunagi saan mina selle tiitli endale!? Äkki kunagi saab minust ka parim mustkunstnik! “ mõtleb väike Pätu. Sihte peab ju seadma! Mõne aja möödudes…

…sammud trepikojas, krabin lukuaugus, esikuuks avaneb. Jippiijeee! Perenaine on kodus! Väike Pätu lesib voodis justkui oleks pärast perenaise lahkumist sinna vajunud ja siiani seal mõnusalt põõnanud. „Keeran kõhu püsti, siis saan kindlalt pai,“ mõtleb väike kiisu. Pätu tunneb et temast võib mustkunstnikuna tõesti asja saada, sest miski ei reeda väikse Pätu tormilisi treeninguid….või siiski? „Pätu, kes on vaiba sassi ajanud?“ uurib hoiuperenaine. Sellepeale vaatab Pätu alati oma ilusate süütute silmadega perenaisele otsa, justkui küsides, et kas tõesti hoiukodu arvab, et niiii süütud silmakesed said selliste tegudega hakkama? Tema magas ju siin! Terve aja! Siis märkab Pätu oma selja taga varju ja ütleb: „Aga vaata, siin minu selja taga on mingi tume sell. Ma nägin, et tema tegi seda! Mina tahan temaga mängida, aga tema tahab kogu aeg igasuguseid krutskeid teha!“ Nimelt meeldib Pätukesele oma varju taga ajada ning nii need vaibad sassi lähevadki! Pisike karvapall on oma kavaluse üle rõõmus ja mõtleb, et äkki temast tõesti saab kunagi hea mustkunstnik. Kahjuks ta ei mõista veel, et see tume sell tema selja taga, kellega talle mängida meeldib, ei ole mitte tema sõber, vaid hoopis tema enda vari! Nii reedab pisike udupehme karvapall kõik oma päevased tegevused. Keegi ei pane siiski seda Pätule pahaks, sest Pätu on veel õrn ja hellusi sooviv kassilaps, kes suuri krutskeid toime ei pane. Ja kui vahel juhtubki, et see „tume sell selja taga“ läheb ülemeelikuks, siis lunastab Pätu selle kaisus tudumiste ja ühiste mängudega.

Kui Sinu südames ja kodus on ruumi armsale ning hellale Pätule, siis kirjuta info@kassideturvakodu.ee