Felix tervitab uuest kodust!

22.09.2015

Nagu lubasin, kirjutan siis natuke lähemalt sellest, kuidas Felixil uues kodus läinud on.

Homme saabki juba 2 nädalast Felixi tulekust oma uude koju ning praeguseks on ta ennast siin hästi sisse seadnud. Teekond uude koju oli pikk ja mitte just väga lihtne kuna reis Soome võttis ikka päris mitu tundi aega. Tegelikult sai Felix juba teel turvakodust sadamasse aru, kuidas kandekotti seestpoolt lahti teha ning seal ta edaspidi eriti püsida ei tahtnud. Õnneks lubati laeval (Viking XPRS) Felixil kotist väljas olla ja minu süles möödus tal terve merereis üsnagi rahulikult. Helsingi sadamasse jõudes üritas ta mulle vägagi kindlalt selgeks teha, et kotti ta rohkem minna ei kavatse. Pärast pikemat jõukatsumist tuli tal aga ikka selles osas alla anda. Viimane osa reisist uude koju möödus seetõttu vägagi haleda mjäugumise ja meeleheitliku kraapimise saatel 🙂

Uude koju jõudes oli ta esialgu üsna ettevaatlik, ent nuuskis esimese tunni jooksul kõik kohad üle. Algul tundus nagu ta arvaks, et kuskil on veel mõni kass peidus. Meil on ühel kapil suur peegeluks ja seda ta ründas päris mitmel korral kuna nägi seal mingit looma liikumas. Esimestel päevadel hoidis ta põhiliselt pererahva lähedusse, lõi pidevalt nurru ja ei tahtnud sugugi üksi olla. Kuni tänase päevani ei saa meil kodus eriti ühtegi ust kinni panna, kuigi kinnise WC uksega on nüüd Felix tasapisi leppima hakanud 🙂 Algul tundus meile üldse, et Felix polegi nagu kass, vaid hoopis mingi üliarmas nurruv kaisuloom.

Praeguseks on aga Felixil ka omad tegemised ja magamisajad tekkinud ning vahest hoiab ka omaette. Samas äärmiselt sõbralik, julge ja seltsiv on ta küll. Tõeline kuldne päikesepoiss nagu Turvakodu lehel teda kirjeldati 🙂 Felix eelistab loomapoest toodud mänguasjadele fooliumist palli, mida talle taga ajada meeldib. Samuti vajab ta tihti pererahva hellust ja tähelepanu, tahab pai ja sülle.

Olen palju kuulnud, et kui kass võtta, siis ikka kassipoeg, sest kes neid täiskasvanud kasse ikka teab. Kardetakse, et neid ei saa õpetada või et neil on halvad harjumused. Siinkohal pean ma ütlema, et Felixi tulek meie koju on olnud kõige parem asi üldse. Ta on äärmiselt armas ja täiesti suurepärase iseloomuga, ning lisaks sellele ka väga heade kommetega. Esimesest õhtust kasutab ta oma liivakasti, sööb üldiselt hea isuga (kuigi on veidi valiv) ja õpib kiiresti, mida tohib ja mida mitte (näiteks ei hüppa enam pliidile). Felix on ka äärmiselt nutikas ja uudishimulik kass, kes õpib igasuguste uste avamise ja muud trikid väga kiirelt selgeks. Praeguseks enam ei kujutagi ette, kuidas oli elu ilma Felixita 🙂

Igatahes väga suured tänud teile kõigile Kasside Turvakodus, te teete ikka väga tublit tööd!

Felix Turvakodus