UUES KODUS!

LAHUTAMATUD INES JA GLENN IGATSEVAD KOJU…

Ines ja Glenn on õde-vend, kes on leitud möödunud sügisel Paldiski maanteelt. Kui see tõmmu poiss ja süütu näoga plika lõpuks meie juurde jõudsid, nägime kohe, kes on rohkem kaisulaps ja kellele väntsutamine eriti ei istu — Ines hakkas juba tunnikese möödudes maja ja meid uudistama, Glenn seevastu otsustas kümneks päevaks hoopis diivani taha kolida. Kui me ta sealt lõpuks välja meelitasime, hakkas ka tema meiega uudishimulikumalt suhtlema.
Nüüdseks on mõlemad kassilapsed julged, suured suhtlejad ja tohutud pai-armastajad. Inesel on õhtuti lausa oma aeg, mil ta tuleb Su juurde ja siis on vaja ette võtta 20-minutiline süle, silitamise ja nunnutamise sessioon. Kui nad parasjagu just turnimise, magamise või söömisega ei tegele, jooksevad nad küürud seljas mööda tuba ringi nagu ratsahobused ja ajavad teineteist taga. Kuuletuvad nad samas väga hästi — kui keelata mingites kohtades ronimine või vale asjaga mängimine.

Leides oli pisike Glenn vigastatud – tõenäoliselt oli ta saanud pureda mõne suurema looma käest, mistõttu näeb ja kuuleb ta vasaku poolega natuke kehvemini. Kuid arstide sõnul on võimalik halvatust taandada ning nüüdseks juba liigubki Glenni vasak silmalaug kenasti ja ka tema nägemine on paranenud. Arstide sõnul võib kassiga pidevalt tegeledes halvatus täielikult taanduda umbes kuue kuni seitsme kuuga.
Kui algul on Glenn tagasihoidlik, siis tema usalduse võites paljastab ta Sulle oma lõvisüdame ja hoiab Sind väga. Poisslapsele iseloomulikult on ta väga uudishimulik – talle meeldib uudistada, mis Sa teed, ka avastab meeleldi uusi kohti ja kõrgusi ning aknalaual või terrassi ukse ees võib ta lausa tundide viisi istuda ja lindude peale vaikselt uriseda. Jahilkäigust puhkab ta päikeselaigus oma kaunist täpilist kõhtu soojendades. Tema kasukas sarnanebki pigem leopardile ja tema roosakas külm nina on parim hommikune äratus. Võõraste suhtes on Glenn küll esialgu veidi umbusklik ja suuremas seltskonnas varjub pigem laua alla või teise tuppa. Kui aga inimene tema vastu huvi üles näitab ja on juba kauem lähedal olnud, tuleb ta meelalt sääri silitama ja lubab paitada ka. Oma inimese süles tunneb Glenn end kindlalt. Ta õpib väga ruttu ja ma arvan, et ka uue koduga harjumine ei võta tal enam nii kaua aega, kui meie juures võttis.

Ines seevastu on hoopis teistsuguse iseloomuga — nagu tüdrukule kohane, on Ines õrnem nii hingelt kui füüsiliselt. Ta on pisem kui venna ja ka kasukas on naiselikult heledam. Tal on kenad valged »sokid» ja tillukesed roosad varbad. Vahel tuleb ta mängutuhinas venna eest Sinu kaissu peitu. Tema ei turni eriti palju. Kui näiteks kassidele maiust anda, ootab Ines eeskujulikult põrandal, kui Glenn on juba jalgupidi kraanikausis, et ikka kiiremini saaks:)
Samas on Ines jutukam ja tunneb rohkem huvi ka külaliste vastu. Ta on väga elegantne ja daamilik, aga teisalt on temas ka võrratut näitlemisoskust ja natuke pätiplikat — kui ta näiteks ongi mingi pättusega hakkama saanud, heidab ta end graatsiliselt pikali ja teeb ilmsüütu näo – »Ega ma lihtsalt pikutasingi siin, mina ei tea midagi mingist pahandusest». Ei saa ka mainimata jätta, et tõenäoliselt ei ole olemas kassi, kes nurruks valjemini kui tema — igasugune tähelepanu preilile on alati premeeritud suure suure nurruga:)

Vaadates, kuidas Ines ja Glenn koguaeg teineteise kaisus magavad, üksteisega mängivad ja suhtlevad, näen, et neil oleks teineteiseta kurb ja igav. Nad on juba nii kaua koos olnud, et oleks kurb nii endale kui neile neid lahutada. Loodan väga, et nad leiavad endale ühise, sooja ja armastava kodu…
Kui just Sina sooviksid nendele võrratutele, lahutamatutele kassilastele kodusoojust pakkuda, siis kirjuta – info@kassideturvakodu.ee