UUES KODUS!

Väike Kirju Koer aka Lisanna leiti suvehakul Pelgulinnast. Üksinda, autode vahelt, suurte ehmunud silmadega naljakalt kriimutriibulises näos. Pisikest kasvu, nooruke ja juba täitsa omapäi. Leidjal hakkas temast kahju. Ja mitte lihtsalt niisama kahju, vaid kohe tõsiselt kahju. Sest see väike kriimik jooksis valju hädakisa saatel hetkeks peatunud ja endale korra otsa vaadanud inimesele otsekohe järele ja HÜPPAS TALLE SÜLLE! Hoo pealt, peatumata, mõtlemata, kas seda inimest üldse tohiks usaldada. Sülle ta jäigi ja süles on selle kiisu lemmikkoht siiamaani. Praegu, selle loo kirjutamise ajal, on ta samuti inimese süles. Küll turvalises kohas, kuid mitte veel päriselt, mitte veel päriskodus. Päriskodu me alles ootame ja otsime, loodame, et ta tuleb ja on hea ja soe. Sest üks on igatahes kindel — Väike Kirju Koer on konkurentsitult KÕIGE-KÕIGE soojema iseloomuga ja kõige rohkem inimesi armastav kassilaps maailmas. Ta on nagu väike kirju koer — sibab inimesel järel, ees ning kõrval ja ootab ja ootab ja ootab, millal ainult sülle saaks. Tavaliselt on kassid siiski iseseisvamad ega vaja nii palju inimese lähedust ja tähelepanu — tavaliselt kassid otsustavad ISE, millal nad sülle tulevad, millal pai tahavad ja millal suhelda soovivad. Kuid mitte see tegelane siin — tema nagu polekski päris kass, vaid hoopis koer — tohutult usaldav ja alati truult silma vaatav, inimese kõige suurem sõber ja kõige ustavam kaaslane. Väike kirju sülekoer, kes ei jää oma peremehest sammugi maha ja kes loeb inimese mõtteid ja tundeid nagu avatud raamatust. Tal on ka üks väga eriline komme — öö saabudes jääb ta inimese voodi ette lamama, käpad välja sirutatud ja pilk uksel, justnagu valvates, et magava inimese juurde ei tuleks kutsumata võõraid ega halbu unenägusid. Ta hüppab enne magamaminekut alati korraks inimese juurde voodisse, nurrub talle kiirelt unejutu, annab oma külma kirju nina puudutusega edasi kõik head öösoovid ning asub seejärel valvesse. Käpad sirgu, pilk uksele naelutatud. Mis sest, et ta pole tegelikult mingi vapper valvekoer, vaid hoopis üks nooruke, kodust ilma jäänud kassilaps. Tema ikka kaitseb ja hoiab. Sest hoidmist vajavad nii suured kui väikesed ja seda ta kuidagi — ei tea kuidas ja ei tea miks — tunneb, mõistab ja teab.

Lisanna on kiibitud, vaktsineeritud, steriliseeritud ja saanud parasiiditõrje ning ootab kirju aadressile info@kassideturvakodu.ee. Ta ootab uut kodu Turvakodus alates 11.10.2014.