UUES KODUS KOOS LIISIGA!

Liisi ja Illimari lugu algas 9.jaanuaril, mil Loomade Hoiupaiga kassipüüdjad nad kinni püüdsid. Nädalapäevad hiljem imbus Hoiupaiga facebooki lehele ähvardav teade, kus lubati kuus kassi 27.jaanuariks Kasside Turvakodu hoole alla anda või vastasel juhul hukata. Kokkulepitud kuupäeval kuue puuriga järeleminnes olid kuuest kassist kolm juba surnud, kaks väljastatud eraisikutele ning üks – must kiisutüdruk – oli alles.
Võtsime tema kaasa, lisaks tema musta sõbra, keda ootas hukkamine samal õhtul. Musta kiisu nimeks sai Liisi ja tema sõbra ristisime Illimariks,
Olgu öeldud, et üks eraisikule väljastatud kass suri nädal aega hiljem Loomade Kiirabikliinikus.

Liisi ja Illimari uue elu alguse daatumiks sai 27.jaanuar ning ajutiseks elupaigaks Vilde tee loomakliinik.
Mõlemad kassid olid kliinikusse jõudes raskes seisus, veetustunud, ägedas herpeses ning ülemiste hingamisteede põletikus. Liisi kehal tuvastati ulatuslikud nahakahjutused, tema kehal olid mitmed sügavad haavad. Hoiupaiga juhataja sõnul olid mõlemad kassid metsikud.

Vilde kliinikus pandi kiisud tilguti alla ning asuti neid ravima. Hingehaavad ja trauma olid niivõrd suured, et esimesed päevad möödusid peidus ja söömata. Kui kolmandal päeval kassid toidust loobusid, saime aru, et asi on veelgi tõsisem, kui esialgu tundus. Veterinaarid alustasid sundtoitmist, lisaks said nad mõlemad tilgutit. Nii kestis see kolm ja pool nädalat.
Veebruari viimastel päevadel läks Illimar hoiukodusse taastuma, Liisi jäi endiselt kliinikusse, kus ta lubati taastusravile alles eelmisel nädalal.

Tänaseks on mõlemad kassid terved. Illimar magab hoiukodu perenaisel voodis padja kõrval ning Liisi on maailma kõige siiram, alandlikum ja tasasem väike loomake, kes laseb end silitada pikalt ja lõputult.

Täna hommikul kohtusid Liisi ja Illimar peale kahenädalast lahusolekut. Kuna kodu järeletulekuni oli veel aega, poetasime Illimari ja Liisi vaikselt koos suurde puuri. Esialgu vaadati imestunult ümbrust ja teineteist, aga loetud hetkede pärast läks Illimar Liisi juurde, pesi puhtaks tema peanupu ja kõrvatagused ning Liisi liibus armsalt Illimari vastu. Jah, nad tundsid teineteise ära.

Täna saatsime Liisi ja Illimari koos koju. Üle lahe, valge laevaga, kus ootab neid uus elu, uue armastava perenaise ja lõputu helluse –ning hoolimisega.
Vaid 43 päeva oli vaja kannatlikkust, mõistmist, ravi, hoolimist ja usku, et iga elu on päästmist väärt.

Selline oli Liisi ja Illimari lugu.
Lugu, mis oli täis valu ja viha, pisaraid ja võitlusi.
Lugu, mille peategelasteks olid kaks väikest musta kassi, kes väärisid uut võimalust elule ja soojale kodule.

Pikad, pikad paid teile Liisi ja Illimar, meie pisikesed mustad karvakerad!