Thalia tervitab uuest kodust!

Thalia elab hästi. Ta oli teise koha suhtes stressis ja elas alguses kapi all, andsime vitamiini pastat, sest süüa ei tahtnud väga. Nädala pärast ta juba sõi oma kausi puhtaks ja nõudis veel ning liikus vabalat ringi.  Kartis inimesi palju, kuid minuga harjus kiiremini ära, kui mehega. Teisel nädalal tundsin kuidas keegi öösel juba voodisse magama ronis 🙂 Nii ta siis vaikselt, aga minu jaoks üllatavalt kiiresti harjus. Kindlasti mängis suurt rolli see, et ta ise nii paimaias oli( isegi kui ta ensale ei tunnistanud). Hakkas nurimas käima ja hõõrus kätt pidevalt 😀 Nüüd kus ta aasta aega on olnud on ta selline nurrumootor ja kaasarääkija. Kuskil üksi olla ei saa, tema peab igal pool olema ja tähelepanu saama. Natuke raske tal oli kolimisega küll, aga stressivabam kui meile tulek oli. Õues käik rihmaga on ära jäänud, kuna välismaailma kardab ta tohutult ja tahab murututtidesse end ära peita ning nutab. Talle meeldib rohkem akna pealt vaadata mis väljas toimub ja lindude peale jahti pidada. See on tema kõige-kõige lemmikum tegevus 🙂 Kahjuks kardab ta võõraid jubedalt siis peitab end diivani alla ja tuleb välja kui inimesed läinud. Kuid ta on kõige naljakam ja toredam kass keda ma näinud, maa külgetõmbejõud talle küll eriti ei mõju, tuleb sinu poole ja nühib õhku siis kukub maha ja veeretab end mööda vaipa edasi nurrudes 🙂 Öösel tuleb ilusti kaissu magama ning tassib mulle mänguasju teki alla, kuguaeg käib kuskilt piiks, kui külge keerad 🙂 Thaliast ja tema tegemistest võingi rääkima jääda 🙂

Thalia hoiukodus