UUES KODUS!

Aleksander on Tartust pärit kass. Tartu, nagu me kõik teame, on aga Heade Kasside Linn. Ja Aleksander on hea kass tõesti. Lausa suurepärane kass, kui aus olla!

Aleksandri lugu on järgmine:

Tema leidja nägi teda esmakordselt ühel suvel kortermajade vahel põõsastes sahistamas. Kassipoiss küsis näugudes süüa, mispeale leidja hakkaski kassi edasi toitma. Enne talve õnnestus kassi leidjal leida Aleksandrile kodu ühe tuttava proua juurde eramajja. Enne seda sai kiisuga käidud arsti juures, talle tehti kõik vajalikud protseduurid, paigaldati kiip ja tehti kastreerimine. Juhtus aga järgmine, et sellel eramaja proual oli endal vana kass, kes uustulnukaga ei leppinud. Ja millegipärast hakkas proua Aleksandrit hoidma hoopis enda maja keldris. Aleksandril oli seal küll liivakast ja söök, aga puudus kontakt inimesega, paid, jutuajamised, igasugune looma ja inimese vaheline sotsiaalne suhtlus. Talve jooksul muutus Aleksander keldris nii üksildaseks ja läks nii stressi, et elas põhimõtteliselt ainult keldriaknal ja proovis sealt välja pääseda. Kevade poole, kui proua ta välja lasi, läks ta esimese asjana oma vanasse elukohta, leidja maja juurde tagasi.

Tänaseks on Aleksander jõudnud Kasside Turvakodu hoole alla ning ootab oma päriskodu siin alates 28.10.13 edasi. Ta ei ole oma möödunud üksikvangistusest hoolimata hakanud inimesi kartma – vastupidi – ta on väga hellik :). Tahab pai, nurrrub, räägib oma kassikeelseid kassijutte ja mängib, kui keegi talle palli viitsib veeretada. Aga üksinda olemist, maha jätmist, ära unustamist ta kardab. See kõlava hääle ja kõlava nimega Tartu kass on väike vahva tegelane, kes vajab kodu – mitte ainult keldrinurka. Ja inimest – mitte pelgalt söögikausi etteviskajat. Ning seltsi. Sest iga elusolend vajab võimalust oma tundeid väljendada ja jagada –  päevast päeva ja ööst öösse ihuüksinda läbi musta aknaklaasi vaid killukest maailma vaadates ei oleks ju keegi meist õnnelik.

Kontakt: info@kassideturvakodu.ee