Kui see väike mürakaru septembri alguses meie hoole alla jõudis, võlus ta meid kõiki sekundiga. Tänavalt vigastatud silmaga leitud Mihkel oli olenemata läbielatust nii siiras, paimaias ja hurmav.

Kassipoiss sai tänu teie abile hädavajaliku silmaoperatsiooni ning on nüüdseks operatsioonist kenasti taastunud. Kõik oleks justkui hästi – kassike on valmis puurirežiimilt lahkuma, et kassitoas ringi lipata ja oma tulevast pere oodata. Kuid….

Kuid Mihkel kardab. Mihkel kardab paaniliselt puurist lahkuda. Ei aita see, kui hoiame puuriust lahti ja lubame tal omas tempos puurist lahkuda. Ei aita ka see, kui teda julgustame või meelitame. Ta lihtsalt ei julge teiste kasside (vahel liiga aktiivse) seltskonnaga ühineda ning jõuga Mihkli puurist lahkuma sundimine oleks tema usaldus- ja turvatunde petmine.

Oleme mures, sest pikaaegne puurielu ei ole ju mitte ühegi kassi jaoks mõistlik. Nii võivad jäävad lihased ja liigesed nõrgaks, rääkimata üksindusest, mis puuris kiiresti kimbutama hakkab. Olukorra ainsa lahendusena näeme seda, et meie paimaias ja hell Mihkel peab leidma päriskodu, et ta saaks puurist otse oma uude koju ja pessa kolida!

Mihkel on paimaias ja leplik kassipoiss, kes peab lugu paitustest. Talle meeldiks rahulik ja armastav päriskodu, kus lubatakse Mihklil rahulikult ja omas tempos uusi asju ja koduseid nurki avastada.