UUES KODUS!

Tommy lugu sai alguse juba ammu. Sai alguse siis, kui ta oli veel poolmetsik kassipoeg, kes elutses ehitusplatsil ja jooksis koos teiste samasuguste poolmetsikute kassipoegadega inimeste lähenedes kiirelt peitu. Inimesed – ehitusplatsi töömehed – ei teinud Tommyst ja teistest kassidest eriti väljagi. Inimestel on ju sageli muudki teha, kui mingisugustele väikestele loomadele – eriti aga veel poolmetsikutele tänavaloomadele – oma väärtuslikku tähelepanu ja aega raisata. Nii see Tommy seal kasvas, kuni – ei tea miks – hakkas koos töömeestega nende soojaku ees lõuna- ja suitsupause pidama. Võibolla oli asi selles, et eine ajal pudenes ka talle väike palake. Võibolla meeldis Tommyle soojaku ukse vahelt välja paiskuv soojus. Kuid võibolla – ja miks mitte? – meeldis Tommyle KUULATA, kuidas inimesed räägivad. Kõige tõenäolisem on, et tegelikult meeldis talle kogu see komplekt – söök, soojus ja hääl – kokku. Tähelepanu, hoolitsemine – nii möödaminnes ja nii pealiskaudne kui see oligi.
Nii kasvaski Tommyst ehitusplatsil tuntud kass, keda varsti juba ka sisse sooja kutsuti. Ja see Tommy ka päästis. Sest ühel päeval tulid loomapüüdjad, kes viisid kõik ülejäänud sealsed kassid endaga kaasa ja enam neid ei olnud.Nüüd on Tommy Turvakodus. Ka siin meeldib talle inimesi jälgida, kuulata ja nende läheduses olla. Poolmetsikust arglikust kassipojast, kes ise inimeste seltsi hakkas otsima, on kasvanud sõbralik ja julge täiskasvanud kass, kelle silmadest ja olekust kumab suur arukus. Ellujäämisoskus. Oskus teha see õnne leidmiseks kõige esimene ja samas ka kõige olulisem samm  – usaldada teist elusolendit.Tommy töö on tehtud. Ka meie töö on tehtud. Nüüd on vaja vaid üht. Kohtuda selle inimesega, kes vaataks Tommy usaldavatesse silmadesse ja ütleks: “Tule!”